Eestlased Titanicul

Allikas: Vikipeedia
Titanicu hukk kujutatuna Willy Stöweri 1912. aasta maalil

Eestlaste seosed ookeaniliinilaevaga Titanic olid teoreetiliselt võimalikud, kuigi seda ei kinnita ükski konkreetne tõend. Oletatavasti võis tollasest Venemaa Keisririigi alla kuulunud Soome Kindralkubermangust pärit 63 soomlasele[1] lisaks laeval viibida ka mõni üksik Eestimaa või Liivimaa kubermangust pärit eestlasest reisija või laevapereliige. Vestelugusid on räägitud ka laeval jõukamat perekonda saatnud eesti soost naisteenijast.

Suurbritannia lippu kandnud kuningliku postiauriku kodusadam oli Liverpool. Titanic uppus oma esimesel reisil 15. aprillil 1912 pärast kokkupõrget märkamatuks jäänud triiviva jäämäega. Uppumatuks peetud üliluksuslik reisilaev ei jõudnud kunagi sihtsadamasse New Yorki. Titanic oleks pidanud silduma Manhattani jõesaare kai nr 59 ääres, et kõrgseltskonnad koos teenijaskondadega saaksid väljuda. Seejärel pidi laev silduma immigratsiooniväravaks ehitatud Ellis Islandi väikesaarel, et tervisekontrolli saaksid suunduda II ja III klassi reisijad.

Laev jõudis peatuda Southamptonis Inglismaal, Cherbourgis Prantsusmaal ja Queenstownis Iirimaal.

Võimalikud eestlased Titanicu pardal[muuda | muuda lähteteksti]

Eestlaste viibimist laeval võib kinnitada eesti keeles trükitud piibel, mis aastakümneid hiljem laevavraki uurimise käigus nelja kilomeetri sügavusest merepõhjast pinnale tõsteti.

Jacob Cook[muuda | muuda lähteteksti]

Jacob Cook oli tõenäoliselt Põhja-Ameerikasse õnneotsinguile suundunud 43-aastane puunikerdajast inglispärastatud nimega III klassi reisija Jakob Kukk. Ta astus Southamptonis laevale 10. aprillil ja hukkus koos sellega. Tema surnukeha, kui see hiljem ka merest välja tõsteti, jäi tuvastamata. Tema pilet numbriga A/5 3536 maksis 8 naela ja 1 šilling.

Hermann Rägastik[muuda | muuda lähteteksti]

Hermann Rägastik on oletatav eluga pääsenud II mehaaniku assistent, kes korjati pärast pikki tunde jääkülmas vees hulpimist – erinevatele väidetele toetudes – kas Saksa või Inglise laevale. Ta viidi tagasi Suurbritanniasse, kus viibis mitu kuud haiglas. Tema nii-öelda meremeheelulugu on siiski vastuoluline. Kirjapandud logid, märkmed, tunnistused tema töö kohta Titanicul on puudulikud.

Kuno Friedrichs[muuda | muuda lähteteksti]

Kuno Friedrichs oli väidetavasti laeva meeskonnaliige.

Tundmatu naisteenija[muuda | muuda lähteteksti]

Eestlased on rääkinud lugusid laeval jõukamat perekonda saatnud eesti soost naisteenijast. Täpsemad andmed, mis seda väidet kinnitaksid, puuduvad.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jarno Linnolahti ja Elisabeth Uschanov (2013). "The Finns on Board the Titanic". Siirtolaisuusinstituutti.