Eesti valgepealine lambatõug

Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget poolpeenvilla (keskmise peenusega 31 μm). Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Eesti valgepealiste lammaste aretus- ja tõukarjade 1997.–2001. aastate jõudluskontrolli keskmiste näitajate põhjal oli eesti valgepealistel uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sündis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg. Eesti Lambakasvatajate Seltsi andmeil osales 2007. aasta jõudluskontrollis 20 erinevat eesti valgepealist tõugu lambafarmi, kus peeti 2906 lammast. See moodustas 45% jõudluskontrolli all olevatest lammastest.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti hallatava lammaste registri andmeil oli 2003. aastal registris 31 997 lammast, neist 7850 eesti valgepealist lammast ehk 24,5% kõikidest lammastest. Seega on eesti valgepealine lambatõug teine olulisim lambatõug eesti tumedapealise tõu järel.^[1]

Eesti valgepealise lambatõu kujunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti valgepealise lambatõu kujundamise esimesel etapil kasutati kohalike valgepealiste maalammaste vältavat ristamist ševioti tõugu jääradega ja mõningal määral ka sisestavat ristamist romnimarši ja border-leisteri lambatõugu jääradega. Põhiliseks parandajatõuks 20. sajandil oli ševioti lambatõug. Teisel aretusetapil toimus rohkearvuline jäärajaamade asutamine, valgepealiste lammaste massiline ristamine soovitustõu tüüpi jääradega ning tõutuumikute moodustamine. Sihipärase Tõuaretuse tulemusena saadi vajalik arv soovitud tõutunnustega lambaid. 1958. aastal tunnistas Eesti NSV Põllumajandusministeerium valgepealiste lammaste tõugrupi eesti valgepealiseks lambatõuks.^[2] Tänapäeval on eesti valgepealiste lammaste parandajateks tõugudeks tekseli, dorseti, dala ja soome maalambatõug.^[1]