Eesti noordelegaadid

Eesti Noordelegaadid

Asutatud	September 2023
Eesmärk	Eesti noordelegaatide võrgustiku eesmärk on olla koostöö- ja toetusplatvorm Eestis tegutsevatele noordelegaatidele.
Liikmed	Ametis olevad noordelegaadid: Karl-Sten Kõrgmaa (WHO), Lisett Hansen (CLARE), Hanna Simona Allas (ELi juunior), Rudolf Kasper Naruski (ELi seenior), Evaliis Läll (ÜRO), Karin-Annika Luga (kliima juunior), Anna Celine Kraus (kliima seenior) Lõpetanud noordelegaadid: Riin Suuster, Triine Kose, Henrik Harjus
Juht	Evaliis Läll

Eesti Noordelegaadid on Eestis tegutsevate noordelegaatide võrgustik. Nad kuuluvad Eesti Noorteühenduste Liitu (ENL) ja teevad koostööd Välisministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga.

Noordelegaadid esindavad Eesti noorte huve Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), Euroopa Liidu (EL), Euroopa Nõukogu (sh CLARE), Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), UNESCO ja kliima (sh UNFCCC) teemadel.

Võrgustiku loomine

2023. aasta septembris toimus Future Agents NOW projekti raames kohtumine Tallinnas, mida korraldasid Linda Luts ja Hanna-Stiina Tornius. Kohtumisel osalesid Eesti, Soome ja Taani noorteühenduste liidud ja noordelegaadid. Teiste riikide noordelegaatide programmide kogemuste põhjal otsustasid Eesti noordelegaadid ametlikult omavahelist koostööd alustada. Nii sündis Eesti Noordelegaatide võrgustik, mis koosnes algselt viiest noordelegaadist: 1 ÜRO noordelegaat, 1 kliima UNFCCC noordelegaat, 2 EL noordelegaati ja 1 EN CLRAE noordelegaat.

Esimeste sammudena alustati koordinatsiooni kohtumistega, kogemuste ja võimaluste jagamisega (esinemisvõimalused, sündmused, konverentsid jms), samuti pandi alus ühisele sotsiaalmeediale ja veebilehele.

Võrgustiku areng ja tulevik

Noordelegaatide tegevus Eestis on vabatahtlik ning seetõttu on võrgustiku areng sõltunud suuresti noordelegaatide enda entusiasmist, initsiatiivist ning aja- ja energiapiirangutest.

Koostööd toetab ENL, aidates korraldada kohtumisi kõikide teadaolevate Eestis tegutsevate noordelegaatidega.

Noordelegaadid on kujunenud ENLi tegevuskava üheks nurgakiviks. 2030. aastaks on eesmärk luua 8 erinevat noordelegaatide programmi, et Eesti noored oleksid esindatud rahvusvahelisel tasandil veelgi laiemalt. 2024. aasta 27. novembri seisuga on juba 6 noordelegaatide programmi ning kokku 8 noordelegaati, mis on juba suur samm selle ambitsioonika eesmärgi saavutamise suunas.

Liikmed

2023. aastal olid Eesti Noordelegaadid Hanna-Stiina Tornius (ÜRO), Henry Kask (EN), Triine Kose (EL), Rudolf Kasper Naruski (EL), Anna Celine Kraus (kliima).

2025. aasta 27. juuli seisuga on Eesti Noordelegaadid Evaliis Läll (ÜRO), Hanna Simona Allas (ELi juunior), Rudolf Kasper Naruski (ELi seenior), Karin-Annika Luga (kliima juunior), Anna Celine Kraus (kliima seenior), Lisett Hansen (EN), Karl-Sten Kõrgmaa (WHO).

Noordelegaadid läbi aegade:

ÜRO noordelegaadid: 2018 Kätlin Jürna, 2019 Karl Ander Aleksius, 2020 Norman Vester, 2020 Eva Lennuk, 2021 (alates septembrist) - 2022 Linda Luts, 2023 Hanna-Stiina Tornius, 2024 Riin Suuster ja 2025 Evaliis Läll.

ELi noordelegaadid: 2022 Roosimari Pihlak, 2023-2025 Rudolf Kasper Naruski ja 2025-2027 Hanna Simona Allas. Euroopa Liidu noordelegaatide puhul kehtib juunior seenior süsteem, kus esimesel aastal on noordelegaat juunior positsioonis ning teises toetab juba järgmist juunior delegaati.

Kliima noordelegaadid: 2020-2021 Merilin Raudna-Kristoffersen, 2021-2022 Kertu Birgit Anton, 2022-2023 Hanah Lahe, 2023-2025 Anna Celine Kraus ja 2024-2027 Karin-Annika Luga. Kliima noordelegaatide puhul kehtib samasugune juunior-seenior süsteem nagu Euroopa Liidu noordelegaatide puhul.

EN CLARE: 2023 Henry Kask, 2024 Henrik Harjus ja 2025 Lisett Hansen.

UNESCO: 2023-2025 Laura Unt.

WHO: 2024-2026 Karl-Sten Kõrgmaa.

Kes on noordelegaat

Noordelegaat on vabatahtlik noor, kes on osa oma riiklikust delegatsioonist ning osaleb relevantsetel kohtumistel, tõstes noorte hääle otsustusprotsessidesse. Noordelegaat hoiab oma riigi noori kursis rahvusvahelises organisatsioonis toimuvaga, tõstab teadlikkust noorte seas, on dialoogis teiste noortega, annab vajadusel sisendit noortega seotud teemadel,  aitab delegatsiooni sisulises töös, esindab oma riiki erinevatel üritustel ja võrgustikes ning arendab koostööd teiste riikidega.

Noordelegaat võib tegeleda mitme teemadega, aga maailmas on levinud ka temaatilised noordelegaadid. Näiteks on noordelegaate sellistel teemadel nagu inimõigused, kliima, jätkusuutlik areng, naiste õigused ja naiste reproduktiivõigused, sooline võrdõiguslikkus, rahu ja julgeolek, bioloogiline mitmekesisus ja toit, haridus ja töökohtade loomine, demokraatia ja partnerlussuhted jne.

Miks noordelegaate vaja on?

Peamiseks argumendiks on, et paljud probleemid ja teemad mõjutavad noori otseselt ning noored peavad elama vastuvõetud otsustega. Selleks, et noortega arvestada, on vaja, et nad oleksid esindatud ja saaksid sõna sekka öelda. Kui noored on kaasatud ja otsustajatega samas ruumis, on neid keerulisem kõrvale lükata. Samuti on üheks noordelegaatide rolliks tuua institutsioone noortele lähemale, näiteks koolis külalistundide andmisega ja sisendi korjamisega. Kaasamise ja läbipaistvusega on võimalik suurendada noorte usaldust institutsioonide osas. Lisaks suhtlevad noordelegaadid teiste noortega ning saavad aidata oma riigi eesmärke tutvustada ja teha vajalikku lobitööd.