Üldlaulupidu

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti laulupidu)
Tallinna lauluväljak XIX üldlaulupeo aegu aastal 1980

Üldlaulupidu on üleriigiline laulupidu, kus osalevad erinevad kooriliigid ja puhkpilliorkestrid.

Tallinna lauluväljakul iga viie aasta tagant peetavat pidustust korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Järgmine üldlaulupidu toimub 2025. aastal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

I üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Selle korraldusega olid seotud J. V. Jannsen ning tema asutatud Vanemuise Selts. Praeguseks on selle Laulu- ja Mänguseltsi endisest majast saanud laulupeomuuseum. Esimesed seitse pidu toimusid Tsaari-Venemaa koosseisus ning kuni VI üldlaulupeoni olid peod seotud mõne keiserliku tähtpäevaga. Peo korraldamise olid enda peale võtnud eesti laulu- ja mänguseltsid. I, II, IV ja V üldlaulupidu toimusid Tartus ning pärast V laulupidu on kõik üldlaulupeod toimunud Tallinnas.

Ilmasõdade vahelisel ajal toimus 4 üldlaulupidu. 1923. aasta laulupeoga pandi alus iga viie aasta tagant toimuvate üldlaulupidude tavale. 1928. aastast toimuvad laulupeod praeguses asukohas Tallinna lauluväljakul. VIIIXI üldlaulupeo korraldas Eesti Lauljate Liit.

1943. aasta üldlaulupidu, mida maailmasõjast hoolimata korraldati, jäi siiski toimumata. Nõukogude okupatsiooni tingimustes peeti 10 pidu. 1950. aastal kaotati laulupidude nummerdus ning laulupeo toimumisaeg viidi vastavusse okupatsioonivõimu aastapäevadega. Erandiks oli 1969. aasta juubelilaulupidu.[1]

Alates 1950. aastast hakkasid üldlaulupeod toimuma jälle iga viie aasta järel. Erandiks kujunes 1969. aasta, mil tähistati juubeli üldlaulupeoga 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. XXII üldlaulupeoga, mis toimus Tallinnas 1994. aastal, viidi üldlaulupidude viie-aastane tsükkel lähtuvaks esimese üldlaulupeo aastast. Tallinna lauluväljakul peeti esimene (pidude järjekorras üheksas) üldlaulupidu 1928. aastal selleks spetsiaalselt ehitatud laval. Praegune laululava valmis XV üldlaulupeoks aastal 1960. Suurim osavõtjate sellel laval esinenud ühendkooris oli juubeli üldlaulupeol 1969. aastal – 24 500 lauljat. Tavaliselt ulatub ühendkoori lauljate arv 20 000-ni, kogu osavõtjate arv aga 25 – 30 tuhandeni.[2]

Üldlaulupidude koondtabel [3]
Laulupidu Aeg Koht Rühmi Osalejaid
I üldlaulupidu 30. juuni2. juuli (vkj 18.–20. juuni) 1869 Tartu 51 845
II üldlaulupidu 2.-4. juuli (vkj 20.–22. juuni) 1879 Tartu 64 1272
III üldlaulupidu 23.25. juuni (vkj 11.–13. juuni) 1880 Tallinn 48 782
IV üldlaulupidu 27.-29. juuni (vkj 15.–17. juuni) 1891 Tartu 179 2700
V üldlaulupidu 30. juuni-2. juuli (vkj 18.–20. juuni) 1894 Tartu 263 3951
VI üldlaulupidu 20.-22. juuni (vkj 8.–10. juuni) 1896 Tallinn 410 5681
VII üldlaulupidu 25.27. juunil (vkj 12.–14. juunil) 1910 Tallinn 527 10 000
VIII üldlaulupidu 30. juuni2. juuli 1923 Tallinn 386 10 562
IX üldlaulupidu 30. juuni2. juuli 1928 Tallinn 436 15 049
X üldlaulupidu 23.25. juuni 1933 Tallinn 500 16 500
XI üldlaulupidu 23.25. juuni 1938 Tallinn 569 17 501
XII üldlaulupidu 28.29. juuni 1947[1] Tallinn 703 25 760
XIII üldlaulupidu 21.23. juuli 1950 Tallinn 1106 31 907
XIV üldlaulupidu 20.22. juuli 1955 Tallinn 893 30 321
XV üldlaulupidu 20.21. juuli 1960[1] Tallinn 875 29 273
XVI üldlaulupidu 17.18. juuli 1965[1] Tallinn 690 25 806
XVII üldlaulupidu 28.29. juuni 1969[1] Tallinn 771 30 230
XVIII üldlaulupidu 19.20. juuli 1975 Tallinn 641 28 537
XIX üldlaulupidu 5.6. juuli 1980 Tallinn 627 28 969
XX üldlaulupidu 20.21. juuli 1985 Tallinn 677 26 437
XXI üldlaulupidu 30. juuni1. juuli 1990 Tallinn 690 28 922
XXII üldlaulupidu 2.3. juuli 1994 Tallinn 811 25 802
XXIII üldlaulupidu 3.4. juuli 1999 Tallinn 856 24 875
XXIV üldlaulupidu 4.5. juuli 2004 Tallinn 850 22 759
XXV üldlaulupidu 4.5. juuli 2009 Tallinn 864 26 430
XXVI üldlaulupidu 5.–6. juuli 2014 Tallinn 1046[4] 33 025[4]
XXVII üldlaulupidu 4.–7. juuli 2019[5] Tallinn 1 020 32 411
XXVIII üldlaulupidu 3.6. juuli 2025 Tallinn Toimumata Toimumata
XXIX üldlaulupidu 29. juuni1. juuli 2029 Tallinn Toimumata Toimumata

Laulupidude mõju[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude okupatsioonivõimud sidusid laulupeod punaste tähtpäevadega. Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased siiski üksnes selleks, et säiliks võimalus oma südamelähedaste laulude esitamiseks. Eredaks näiteks eestlastele armsatest lauludest kujunes Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile, mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks – iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor laulu ette püsti seisnud kuulajaskonna ees. Märgilised laulud olid okupatsiooniajal ka "Koit" (Mihkel Lüdig/Friedrich Kuhlbars), "Leelo" (Mart Saar/rahvaluule), "Su põhjamaa päikese kullast" (Tuudur Vettik/Markus Univer), "Meeste laul" (Miina Härma/Juhan Liiv), "Laul Põhjamaast" (Ülo Vinter/Enn Vetemaa) jt.

Lauljatest, pillimängijatest, dirigentidest ning heliloojatest eesotsas Gustav Ernesaksaga kujunesid omamoodi “rahvaesindajad”, kes kehastasid Eesti parimaid püüdlusi. Üldlaulupidude traditsiooni toel sündis Eestis 1988. aastal laulev revolutsioon, kui mitusada tuhat inimest kogunes lauluväljakule esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust. Esimene, et 1869. aastal laulis nimetu maarahvas ennast euroopalikuks rahvaks ja teine, et eesti rahvas laulis ennast taas vabaks.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 130 aastat eesti laulupidusid. Tallinn: Talmar ja Põhi, 2002. ISBN 9985-813-24-3
  2. 2,0 2,1 Üldlaulupeod 1869-2019. sa.laulupidu.ee. Vaadatud 2. juuli 2023.
  3. "Peod aastani 2029". Laulu- ja Tantsupeo SA. Vaadatud 8.07.2014.
  4. 4,0 4,1 Uudiskirjad. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA.
  5. "Järgmised peod aastani 2019". Laulu- ja Tantsupeo SA. Vaadatud 15.04.2009.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]