Eesti kutsealased omavalitsused

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti kutsealaste omavalitsuste loend (1940))

Eesti kutsealased omavalitsused olid aastail 1919–1940 Eestis tegutsenud liik personaalseid omavalitsusi.

Seisuslike kutsealaste omavalitsuste (gildide ja tsunftide) võrgustik oli Eesti linnades välja kujunenud juba keskajal. 19. sajandil seoses venestuse ja moderniseerumisega nende tähtsus vähenes. 1920. aastal kaotati Eestis seisused (aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad) ning seisuslikud organisatsioonid. Tekkinud tühiku rahva poliitilisel organiseerumisel täitsid uutena tekkinud mitteseisuslikud kutsealased omavalitsused.

Esimesena (1919. aastal) asutati advokatuur, kuid Kaubandus-Tööstuskoja ja Põllutöökoja asutamine oli välja kuulutatud juba Konstantin Pätsi kolmanda ajutise valitsuse deklaratsioonis 1918. aastal. 1924. aastal asutati Kaubandus-Tööstuskoda ja 1931. aastal Põllutöökoda. Teiste kutsealaste omavalitsuste asutamine takerdus kuni 1934. aastani. Alles seejärel kujunes välja tasakaalustatud kutsete esindus, mis sai põhiseadusliku staatuse 1938. aastal jõustunud uue põhiseadusega. Kutsealastel omavalitsustel oli õigus oma alal maksma panna sunduslikke määrusi, samuti panna oma liikmetele makse ja koormatisi.

Kuni 1932. aastani valitud ühekojalise Riigikogu valimistel ei olnud kutsealaste omavalitsuste esindust ette nähtud. Seejärel osalesid kutsealased omavalitsused 1935. aastal reformeeritud Riigi Majandusnõukogu, Rahvuskogu Teise Koja ja I Riiginõukogu kujundamisel.

Kutsealased omavalitsused jagunesid poolkorporatsioonideks (mille valijad jäid omavalitsuse koosseisust väljapoole) ja täiskorporatsioonideks (mille huviala kõik isikud olid liikmed). Õpetajate Koja liikmed olid õpetajate keskorganisatsioonid. Liikmed võisid jaguneda tegevliikmeteks ja liikmekandidaatideks.

Tavaliselt peetakse Eesti kutsealaste omavalitsuste eeskujuks Benito Mussolini aegset Itaaliat. See ei ole õige, kuna Benito Mussolini sai Itaalia peaministriks alles 1922. aastal.

Mõnikord nimetatakse kutsealaseid omavalitsusi ebatäpselt kodadeks. Sel juhul ei kuulu nende hulka advokatuur.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Juhan Vilms. Erakondadeta ühiskonna poole. Tallinna, 1933.
  • Juhan Vilms. Korporatiivne ühiskond. Tartu, Eesti Kirjanduse Selts, 1936.
  • Kodade ankeet. Organisatsioon, 1939, nr. 1, lk. 20–23.
  • Kodade asutamine ummikus. Vaba Maa, 26. märts 1936, nr. 70, lk. 4.