Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Allikas: Vikipeedia

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus on Eesti Teaduste Akadeemia teadus- ja arendusasutus, mis asub Tallinnas Roosikrantsi tänav 6.

Kirjanduskeskuse muuseumiosakond asub Nõmmel Väikese Illimari tänav 12. Majas elasid aastail 19331944 Marie Under ja Artur Adson ning aastatel 19441971 oli seal Elo ja Friedebert Tuglase kodu.

Alates 1971. aastast antakse iga aasta 2. märtsil, kirjaniku sünniaastapäeval, mõnele eesti kirjanikule Friedebert Tuglase novelliauhind.

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus annab välja uurimuste sarju "Collegium litterarum", "oxymora", "Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud", "Moodsa eesti kirjanduse seminar" ja Friedebert Tuglase "Kogutud teosed".

2000. aastast on Kirjanduskeskuse direktor akadeemik Jaan Undusk.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1970. aastal pärandas Friedebert Tuglas oma vara Teaduste Akadeemiale sooviga asutada tema elukohas uurimiskeskus-muuseum. 1971. aastal asutatud Friedebert Tuglase Majamuuseum avati külastajaile 2. märtsil 1976.

1993. aastal nimetati majamuuseum ümber Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuseks. Sama aasta oktoobris ühinesid Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakond ja Kirjanduskeskus uueks teadusasutuseks Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuseks.

Kirjanduskeskuse tegevussuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse tegevuseks on eesti kirjakultuuri tekstide uurimine nii ajaloolises kui ka teoreetilises perspektiivis, eesti kirjasõna analüüs ajaloolise Balti kirjaruumi ja maailmakirjanduse kontekstis, kirjandus- ja kultuuriteoreetilise mõtte arendamine. Tähtis on veel eesti rahvuskirjanduse ja humanitaarse kirjasõna allikapublikatsioonide kirjastamine.

Fondid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjanduskeskuses on üle 41 000 säiliku Tuglase pärandvara – raamatukogu, kunstiteoste, fotode ja ajalehelõigendite kogud, memoriaalesemed. 1993. aastast alates asub seal ka Underi ja Adsoni raamatukogu. 2011. aastal kinkis Bostonis elanud kunsti- ja kirjanduskriitik Paul Reets Kirjanduskeskusele oma kultuuriloolise kogu.

Väljaanded[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjanduskeskusel on neli väljaannete sarja : "Collegium litterarum" (kirjandusloolised uurimused), "oxymora" (teoreetilised uurimused), "Moodsa eesti kirjanduse seminar" (eesti kirjanduse võtmetekstide kommenteeritud kogu) ja muuseumi väljaanne "Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud". Lisaks avaldatakse Kirjanduskeskuses ka Friedebert Tuglase "Kogutud teoste" sarja.

Collegium litterarum[muuda | muuda lähteteksti]

  • Collegium litterarum 1. Kõnelusi rahvuskirjandusest. Konverentsi "Rahvuskirjanduse mõiste ja kriteeriumid" materjale. 1990.
  • Collegium litterarum 2. Kõnelusi rahvuskirjandusest. 1990.
  • Collegium litterarum 3. Rahvuslik kosmopolitism. 1991.
  • Collegium litterarum 4. Väliseesti kirjanduse konverents. 1991.
  • Collegium litterarum 5. Piret Kruuspere. Näitekirjandus – Eesti pagulaskirjandus 1944–1992. 1993.
  • Collegium litterarum 6. Õnne Kepp, Arne Merilai. Luule – Eesti pagulaskirjandus 1944–1992. 1994.
  • Collegium litterarum 7. Maie Kalda. Kirjandusteadus. Piret Viires. Kriitika. Reet Krusten. Lastekirjandus – Eesti pagulaskirjandus 1944–1992. 1995.
  • Collegium litterarum 8. Ülo Tonts. Memuaristika. Hilve Rebane. Tõlkekirjandus. Eerik Teder. Kordustrükid – Eesti pagulaskirjandus 1944–1992. 1996.
  • Collegium litterarum 10. Aarne Vinkel. Martin Körber: Elutee ja -töö. 1994.
  • Collegium litterarum 11. Mis on see ise: tekst, tagapõhi, isikupära. 1999.
  • Collegium litterarum 12. Maie Kalda. Mis mees ta on? 2000.
  • Collegium litterarum 13. Janika Kronberg. Tiibhobu märgi all. Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950 – 1994. 2002.
  • Collegium litterarum 14. Aarne Vinkel. Viimased vaod. Vaatlusi eesti kirjandusmaastikult. Valimik autori artikleid, memuaare ja usutlusi aastaist 1972 – 2001. 2002.
  • Collegium litterarum 15. Aare Pilv, Kadri Tüür. Sündmus. Koht. 2002.
  • Collegium litterarum 16. Kohandumise märgid. Samanimeliste 20. aprillil 2001 Tallinnas ja 3. – 4. aprillil 2002 Tartus toimunud konverentside materjale, 2002.
  • Collegium litterarum 17. Hilve Rebane. Uhke põhjamaine. Esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest. 2003.
  • Collegium litterarum 18. Rein Undusk. At the End of the World: Text, Motif, Culture. Friedebert Tuglase novellile ”Maailma lõpus” pühendatud rahvusvaheline artiklikogumik, mis sisaldab Tuglase novelli ingliskeelse tõlke ja üheksa käsitlust ungari, läti, rootsi ja eesti kirjandusteadlastelt. 2005.
  • Collegium litterarum 19. Anneli Mihkelev. Vihjamise poeetika. 2005.
  • Collegium litterarum 20. Liina Lukas. Baltisaksa kirjandusväli 1890-1918. 2006.
  • Collegium litterarum 21. Anneli Mihkelev. We Have Something In Common: The Baltic Memory. 2007.
  • Collegium litterarum 22. Rein Undusk. Rahvuskultuur ja tema teised. 2008.
  • Collegium litterarum 23. Anneli Mihkelev. Turns in the Centuries, Turns in Literature. 2009.
  • Collegium litterarum 24. Liina Lukas, Ulrike Plath, Kadri Tüür. Umweltphilosophie und Landschaftsdenken im baltischen Kulturraum. Environmental Philosophy and Landscape Thinking. 2011.
  • Collegium litterarum 25. Rein Undusk. Autogenees ja ülekanne. Moodsa kultuuri kujunemine Eestis. 2014.

oxymora[muuda | muuda lähteteksti]

  • oxymora 1. Epp Annus, Rein Undusk. Klassika ja narratiivsus, 1997.
  • oxymora 2. Jaan Undusk. Maagiline müstiline keel. 1998.
  • oxymora 3. Virve Sarapik. Keel ja kunst. 1999.
  • oxymora 4. Rein Undusk. Topos. Kohakujutelm müüdist mõisteni. 2001.
  • oxymora 5. Epp Annus. Kuidas kirjutada aega. 2002.
  • oxymora 6. Eneken Laanes. Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis. 2009.

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud 1. "Noor-Eesti" kunsti Tuglase kogust. 2005.
  • Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud 2. August Eelmäe. Kõned & kirjatööd. 2006.
  • Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud 3. Lävel. Eesti Kultuurfondi Ameerika Ühendriiges kunstikogu 1968-1975. 2008.
  • Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud 4. Muutliku vikerkaare all. 2010.
  • Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud 5. Hingede ränd. Ado Vabbe ja Friedebert Tuglas. 2011.
  • Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud 6. Varjust välja! Tuntud kunstnike vähetuntud teoseid Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikogust. 2012.
  • Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud 7. Õhtutund. Eesti kunsti Paul Reetsi kogust. 2013.
  • Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud 8. Sõnasild. Raamatuid ja kunsti Paul Reetsi kogust. 2014.

Moodsa eesti kirjanduse seminar[muuda | muuda lähteteksti]

  • J. Randvere "Ruth" 19.–20. sajandi vahetuse kultuuris. 2006.
  • Armastus ja sotsioloogia. A. H. Tammsaare romaan "Ma armastasin sakslast". 2013.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]