Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut

Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut (2025. aastani Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus) on Eesti Teaduste Akadeemia teadus- ja arendusasutus, mis asub Tallinnas Toompeal Kohtu tänav 6 Eesti Teaduste Akadeemia hoones. Kirjandusinstituudi ülesandeks on edendada eesti kirjanduse ja Eesti ala mitmekeelse kirjanduspärandi mõistmist ja väärtustamist; hoida alal ja arendada kõrgetasemelist eestikeelset humanitaarteaduslikku diskursust; algatada ja kujundada innovaatilist kirjakultuurialast teadus- ja arendustegevust nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Kirjandusinstituudis tehakse interdistsiplinaarseid ja innovatiivseid alusuuringuid eestikeelse ja Eesti ala mitmekeelse kirjanduse kohta keskajast kuni tänapäevani, paigutades selle Läänemereregiooni, Euroopa ja maailma kultuuri konteksti. Uurimistulemused avaldatakse kõrgetasemelistes erialastes väljaannetes. Kirjandusinstituut juhib Eesti ja rahvusvahelisi teadus- ja arendusprojekte, osaleb rahvusvahelistes teadusvõrgustikes, korraldab kohalikke ja rahvusvahelisi teadusüritusi.

Kirjandusinstituut valdab ja kasutab instituudi muuseumihoonet ja aeda Nõmmel Väikese Illimari tänav 12. Majas elasid aastail 1933–1944 Marie Under ja Artur Adson ning aastail 1944–1971 oli see Elo ja Friedebert Tuglase kodu. Muuseumis säilitatakse ja uuritakse kirjandusinstituudi kultuurikogusid ning tehakse need uurijatele ja avalikkusele kättesaadavaks. Muuseumitöö kaudu tutvustatakse avalikkusele nii eesti kirjanduspärandit ja selle tähenduslikke seoseid rahvusvahelise kultuurikontekstiga kui ka nüüdisaegseid humanitaaria põimimise võimalusi teiste teadusvaldkondadega. Alates 1971. aastast kuulutab Eesti Kirjanike Liit siin koostöös kirjandusinstituudiga iga aasta 2. märtsil, Friedebert Tuglase sünniaastapäeval välja kaks Friedebert Tuglase novelliauhinna laureaati.

Ajalugu

1. jaanuaril 1947 alustas Eesti NSV Teaduste Akadeemia koosseisus tegevust Keele ja Kirjanduse Instituut. 1970. aastal pärandas kirjanik ja akadeemik Friedebert Tuglas oma vara Teaduste Akadeemiale sooviga asutada tema elukohas uurimiskeskus-muuseum. Tuglas oli alates 1946. aastast olnud Teaduste Akadeemia korrespondentliige ning jäi selleks ka kõige karmimatel stalinistlikel aegadel, mil ta oli välja visatud nii tema enda asutatud Kirjanike Liidust kui ka mujalt organisatsioonidest ja kaotanud oma loomingu avaldamise võimaluse. 1971. aastal asutatud Friedebert Tuglase Majamuuseum avati külastajaile 2. märtsil 1976.

1993. aastal nimetati majamuuseum ümber Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuseks. Sama aasta oktoobris ühinesid Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakond ja Kirjanduskeskus uueks teadusasutuseks Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuseks. 2025. aastal nimetati see ümber Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudiks. 1993-1996 juhtis kirjanduskeskust direktori kohusetäitjana Piret Kruuspere, 1996-2001 Toomas Liiv ning 2000–2025 akadeemik Jaan Undusk.

Kirjandusinstituudi juhtimine ja struktuur

Kirjandusinstituuti juhib direktor ja teadusnõukogu; mõlemad valitakse kuni viieks aastaks. Lisaks on kirjandusinstituudil rahvusvaheline nõuandev kogu. Alates 2025. aasta 1. septembrist täidab kirjandusinstituudi direktori kohuseid Kristi Viiding.

Kirjandusinstituut koosneb vanema kirjanduse osakonnast, milles uuritakse Eesti alal kuni 1860. aastani loodud mitmekeelset kirjandust (ladina, saksa, eesti jt keeltes loodud kirjandus), ning uuema kirjanduse osakonnast, mille põhiülesanne on eestikeelse ja Eesti alal alates 1860. aastast loodud kirjanduse alane teadustegevus ning Instituudi muuseumi ja kultuurikogude haldamine ja uurimine.

Fondid

Kirjandusinstituudis on üle 41 000 säiliku Tuglase pärandvara – raamatukogu, kunstiteoste, fotode ja ajalehelõigendite kogud, memoriaalesemed. 1993. aastast alates asub seal ka Underi ja Adsoni raamatukogu. 2007. aastal annetas Eesti Kultuurfond Ameerika Ühendriikides oma haruldase pagulaskunsti kogu kirjandusinstituudile ning 2011. aastal kinkis Bostonis elanud kunsti- ja kirjanduskriitik Paul Reets kirjandusinstiuudile oma kultuuriloolise kogu.

Väljaanded

Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut annab välja uurimuste sarju "Baltische Literarische Kultur" (LIT Verlag, allikapublikatsioonid, monograafiad ja artiklikogumikud kesk- ja varauusaegse Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kirjanduse kohta); "Collegium litterarum" (kirjandusloolised uurimused), "oxymora" (teoreetilised uurimused), "Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud", "Moodsa eesti kirjanduse seminar" (eesti kirjanduse võtmetekstide kommenteeritud kogu) ja Friedebert Tuglase "Kogutud teosed".

Vaata ka

Kirjandus

August Eelmäe, "Friedebert Tuglase majamuuseum" – Keel ja Kirjandus 1976, nr 4, lk 226–228

Välislingid

Artiklid

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikogu näitus. Elukiri.
Underi ja Tuglase kirjanduskeskus toob juubelinäituse kesklinna. Eesti Päevaleht, 16. oktoober 2001