Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond

See artikkel räägib 1988. aastal asutatud endisest erakonnast; 1998. aastal asutatud erakonna kohta vaata artiklit Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid.

---

Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond (lühend EKDE) oli Eesti erakond aastail 1988–1992.

Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond asutati 23. juulil 1988 Kalvis Lääne-Virumaal. Järgmisel päeval, 24. juulil, kinnitati erakonna põhikiri. EKDE esimees oli kogu selle tegutsemise vältel 1988–1992 Aivar Kala (kelle maakodu juures erakonna asutamiskoosolek toimuski).

Erakonna tuumiku moodustas selle asutamise ajal 1988. aasta mais loodud poliitikahuviliste noorte ühendus Uus Eesti, millesse kuulusid Taivo-Ahti Adamson, Jaanus Betlem, Toivo Jürgenson, Aivar Kala, Aivar Kunman ja Andrus Villem. Pärast EKDE moodustamist reorganiseeriti ühendus Uus Eesti muinsuskaitse klubiks Tare, mille esimeheks sai Toivo Jürgenson. Klubi algatas näiteks Eestis trükitud lasteraamatute kogumise ja saatmise väliseesti koolidele.

Väiksema reklaami ja tagasihoidliku tegutsemise tõttu ei saanud EKDE asutamine nii suure tähelepanu osaliseks, kui seda oli ERSP asutamine sama aasta augustis. Laiemale avalikkusele tutvustas erakonda 9. märtsil 1989 Tallinnas märtsipommitamise miitingul peetud kõnega Jaanus Betlem.

1990. aastal oli EKDE-l 200 liiget ning erakond registreeriti nii Eesti Komitee kui ka Eesti Ülemnõukogu Presiidiumi juures.

1991. aastal tõlgiti ja kirjastati EKDE eestvõttel Saksamaa ühe suurema päevalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung kauaaegse majandusanalüütiku ja peatoimetaja Fritz Ullrich Facki raamat "Sotsiaalne turumajandus". EKDE-le oligi suuresti poliitiliseks eeskujuks Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit.

EKDE osales esimese okupatsioonijärgse Riigikogu koosseisu valimistel 1992. aastal valimisliidus Isamaa (millest hiljem kujunes Rahvuslik Koonderakond Isamaa). Riigikogu koosseisu valiti EKDE liikmetest viis poliitikut: Jaanus Betlem, Kalle Jürgenson, Toivo Jürgenson, Aivar Kala ja Andrus Villem.

Kristlik-demokraatlik fraktsioon / ühendus

21. novembril 1992 ühinesid Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit ja Vabariiklaste Koonderakond rahvuslikuks koonderakonnaks Isamaa.

Eelkõige EKDE-sse kuulunud isamaalastest moodustati Rahvusliku Koonderakonna Isamaa sees Kristlik-Demokraatlik Fraktsioon (KDF). Sellegi esimees oli 1992–1995 Aivar Kala.

1995. aastal, kui RK Isamaa ja ERSP ühinesid Isamaaliiduks, nimetati KDF Isamaaliidu põhikirja alusel ümber Kristlik-Demokraatlikuks Ühenduseks (KDÜ). Selle esimees oli 1995–1997 Toivo Külaviir, 1997–1999 Jaanus Betlem ja 1999-2003 Viivi Lokk. Seoses J. Betlemi väljaastumisega Isamaaliidust (2002) ning mitme teisegi kristlike demokraatide liidri eemalejäämisega aktiivsest poliitikast ühenduse tegevus soikus ja hääbus 2003. aastal.