Eero Järnefelt

Eero Järnefelt
	Autoportree
Sünninimi	Erik Nikolai Järnefelt
Sündinud	8. november 1863; Viiburi
Surnud	15. november 1937; Helsingi
Rahvus	soomlane
Tegevusala	kunstnik

Erik (Eero) Nikolai Järnefelt (8. november 1863 Viiburi – 15. november 1937 Helsingi) oli Soome maalikunstnik. Järnefelti kuulsamad tööd on maalid Koli maastikest ja portreed oma aja kuulsustest.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eero Järnefelti vanemad olid kindralleitnant, kuberner ja senaator Alexander Järnefelt ning paruness Elisabeth (sünd. Clodt von Jürgensburg).

Järnefelt lõpetas 1881. aastal Soome eraalgkooli ning õppis aastatel 1874–1878 Soome Kunstiühingu joonistuskoolis, 1883–1886 Peterburi Kunstide Akadeemias ja 1886–1888 Pariisis Académie Julianis. Aastatel 1894–1895 viibis ta õppereisil Itaalias ja 1899. aastal Krimmis. Järnefeltil ja tema abikaasal, Soome teatri näitlejal Saimi Swanil oli viis last, kellest Heikki oli limnoloogiateadlane.

1889. aastal osales Järnefelt Vene ja Soome kunstnike ühisnäitusel Peterburis ning 1899. aastal samuti Peterburis toimunud vene modernistide ühenduse Mir Iskusstva korraldatud rahvusvahelisel näitusel "Mir Iskusstva". ^[1]

Aastatel 1902–1928 töötas Järnefelt Helsingi ülikooli joonistussaalis õpetajana. 1912. aastal sai ta professoriks. Ta oli ka Soome Kunstiakadeemia liige ja esimees. Eero Järnefelt oli vastuvõtlik 19. sajandi kunsti naturalistlikele hoovustele. Tema looming oli kõrgel kunstilisel tasemel. Järnefelti perekondlik taust ühendas soomekeelsed kultuuripüüdlused Peterburi aristokraatlike kunstiringkondade omadega, aidates kaasa pateetiliste ja poeetiliste teoste loomisele. ^[2]

Järnefelt külastas esimest korda Koli piirkonda Põhja-Karjalas 1892. aastal koos kunstnik Venny Soldan-Brofeldti ja kirjanik Juhani Ahoga. Hiljem naasis ta sinna mitu korda, viimati 1936. aastal. Mitmel Järnefelti maalil on kujutatud Koli maastikke.

1901. aastal valmis Tuusula järve kaldal Järnefelti kodumaja Suviranta, mille projekteeris arhitekt Usko Nyström. Seal elas Järnefelt perega aasta läbi kuni 1917. aastani, mil pere kolis Helsingisse. 2018. aastal ostis Järvenpää linn omanikult Suviranna eesmärgiga rajada sinna Järnefelti muuseum. ^[3]

Järnefelti peateoseks peetakse maali "Alepõletamine" (Kaski, teise pealkirjaga Raatajat rahanalaiset, 1893). See on üks väheseid selle ajastu Soome maale, kus maaelanike ängistavat elu kujutati idealiseerimata kujul.

Järnefelti viimane suurem teos oli Helsingi Jaani kiriku altarimaal (1932).

Graafika[muuda | muuda lähteteksti]

Järnefelti suur kiindumus oli graafika ja sel oli oluline koht tema 20. sajandi alguse loomingus. Teada on 92 Järnefelti graafilateost. Tema graafika kujutas sageli detaile loodusest, Koli karme maastikke ning kunstniku sõpru ja peret. ^[4]