Eerik Varrak

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Eerik Varrak (kuni 1937. aastani Erich Kustmann; 26. oktoober 190916. aprill 1946[1]) oli Eesti ohvitser (nooremleitnant) ja metsavendade salga juht.

Sündis Järvamaal Vahastu vallas taluniku pojana. Lõpetas 1929. aastal Paide Ühisgümnaasiumi reaalharu. Ajateenistuses Ratsarügemendis. Õppis Sõjaväe Ühendatud Õppeasutustes Tondil. 1934. aastast nooremleitnant. Teenis Kalevi jalaväepataljonis aastatel 1935–1940. 1940–1941 sõjaväepoe omanik Paides, 1941–1942 Järvamaa Omakaitse Paide piirkonna juht. 1944. aastal 1. Eesti Piirikaitserügemendi 3. pataljoni ülema adjutant.

1944. aasta sügisest metsavendade salga juht Vahastu piirkonnas. Tema eesmärgiks oli koondada Kaiu, Saarnakõrve, Särevere, Väätsa, Aela ja Võõbu metsavennad ühiseks löögiüksuseks malevkonnastaabi juhtimisel. Selleks koostas ta kavasid, ringkirju ja skeeme Peeter Kadaka varjunime all. Salajases ringkirjas sõnastati Vahastu metsavendade eesmärk järgmiselt: "Liita üksikud, laialipillatud, patriootlikult mõtlevad metsavennad aktiivseks üksuseks, et selle abil hoida alal kodanikkude vaimset erksust elujõuliseks monoliitseks tervikuks, võitluseks kultuuri ja kõikide demokraatiliste vabaduste eest teda ikestava ja rõhuva kommunistliku türannia vastu." Kavandatud metsavendade laiemat võrgustikku ei õnnestunud luua. Kirja pandud kavad sattusid 4. mail 1946 operatsiooni "Mutid" käigus Nõukogude okupatsioonivõimude kätte, need on säilinud rühma radisti Lembit Kiviselja toimikus. Varraku salgas kehtis range kord, millele ei allunud salga liige Teodor Altsoo. 16. aprillil 1946 tekkinud tüli käigus mõrvas Altsoo Varraku. Ülejäänud salga liikmed hukkusid 4. mail 1946 haarangus, ainsana jäi ellu Lembit Kiviselg, kes saadeti vangilaagrisse.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

2008. aastal avati Kaiu vallas Suurekivi külas Vahastu metsas Eerik Varraku salka kuulunud nelja metsavenna haual mälestuskivi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Margit-Mariann Koppel. "Reeturiks osutus Reinuvader". Maaleht, 22. jaanuar 2009.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]