Eberhard von Mackensen

Allikas: Vikipeedia
Eberhard von Mackensen
Sündinud 24. september 1889
Poseni provints Saksa keisririik
Surnud 19. mai 1969
Sõjad/Lahingud Esimene maailmasõda
Teine maailmasõda

Friedrich August Eberhard von Mackensen (24. september 188919. mai 1969) oli saksa kindral Teise maailmasõja ajal ja üks 882 sakslasest Tammelehtedega Raudristi Rüütliristi kavaler.

Noorus[muuda | muuda lähteteksti]

Eberhard sündis Bromberg (Bydgoszcz) Poseni provintsis Saksa kindralfeldmarssal August von Mackenseni noorema pojana. Saksa armeega liitus ta 1908.

I maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Sõja puhkedes oli ta leitnandi aukraadis. Pärast haavatasaamist 1915 anti talle staabitöö. Sõja lõppedes liitus ta Vabakorpusega ja võitles selle ridades Baltikumis.

Sõdadevahelisel ajal[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast vaherahu liitus ta taas Saksa armeega 1934. aastal ja edutati obersti auastmesse. 1935. aastal määrati ta X armeegrupi staabiülemaks ja 1937. aastal ratsaväebrigaadi juhatajaks. 1938. aastal edutati ta kindralmajori auastmesse. Mais 1939. aastal määrati ta Wilhelm Listi staabiülemaks.

II maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

II maailmasõja algul septembris 1939, Poola invasiooni ajal, oli ta 14. armee staabiülem. Hiljem tehti temast 12. armee staabiülem, millega ta võitles Prantsusmaa lahingus. 1. jaanuaril 1940 edutati ta kindralleitnandiks ja kaheksa kuu pärast ratsaväekindraliks (General der Kavallerie). Jaanuaris 1940. aastal määrati ta III armeekorpuse (Lõuna armeegrupp) kindraljuhatajaks. Kui novembris 1942. aastal kindral Paul Ewald von Kleist saadeti armeegrupi A juhatajaks, sai Mackensen 1. tankiarmee juhiks, mida ta juhatas kolmandas Harkovi lahingus 1943. aasta märtsis. Edutatud 1943 kindralkoloneliks, saadeti ta Itaaliasse 14. armee juhatajana, mida ta juhatas 1944. aasta juunini, mil ta saadeti pensionile.

Teda autasustati Raudristi Rüütliristiga ja hiljem tammelehtedega sinna juurde.

Pärast sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Saksamaa kapitulatsiooni 1945. aastal sattus ta sõjavangi. 1947. aastal ta arreteeriti, süüdistati sõjakuritegudes ja mõisteti surma. Kohtuotsust vähendati 21-aastaseks vanglakaristuseks, kuid ta vabastati juba 1952. aastal. Ta suri 1969. aastal Nortorfi lähedal.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta vend Hans Georg von Mackensen (1883–1947) oli diplomaat ja Saksa suursaadik Itaalias.

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Tsitaadid
  1. 1,0 1,1 Scherzer 2007, p. 522.
Bibliograafia
  • Dr. Gerd F. Heuer – Die Generalobersten des Heeres, Inhaber höchster Kommandostellen 1933–45, ISBN 3-8118-1408-7
  • Scherzer, Veit (2007). Ritterkreuzträger 1939–1945 Die Inhaber des Ritterkreuzes des Eisernen Kreuzes 1939 von Heer, Luftwaffe, Kriegsmarine, Waffen-SS, Volkssturm sowie mit Deutschland verbündeter Streitkräfte nach den Unterlagen des Bundesarchives (in German). Jena, Germany: Scherzers Miltaer-Verlag. ISBN 978-3-938845-17-2.