Ebaausad kauplemisvõtted

Ebaausad kauplemisvõtted (inglise keeles Unfair Trading Practices) on jaemüüjatelt lepingupartneritele peale surutud ebaausad tingimused: jaemüüjate ühepoolne hindade langetamine, kaubanduslepingute muutmine tagasiulatuvalt, kulude ja riskide tootja kanda jätmine, lepingusuhte ebaõiglane lõpetamine, tellimuste muutmine lühikese etteteatamisega, tootjate ähvardamine jne.

Esinemine

Ebaausad kauplemisvõtted tekivad olukorras, kus tarneahela lepingupartnerite vahelistes kaubandussuhetes puudub majanduslik tasakaal ja osaliste läbirääkimispositsioonid on ebavõrdsed.

Näited ebaõiglastest kauplemisviisidest

Eksitatav kauplemisvõte

Eksitav on kauplemisvõte siis, kui kaupleja või teenuseosutaja

• annab kauba või teenuse kohta valeinfot või esitab õiget infot viisil, mis võib tõenäoliselt eksitada, kuna on ebaselge, arusaamatu või mitmeti mõistetav;
• jätab andmata olulise info, mida oleks vaja teada ostuotsuse tegemisel.

Eksitavate kauplemisvõtete näiteid

• Müüja väidab kaupa või teenust reklaamides, et see on saadaval ainult piiratud aja jooksul, kuigi tegelikult on kaup või teenus olemas sama hinnaga mitme nädala jooksul.
• Kaupleja või teenuseosutaja lubab auhinda/kingitust, kuid auhinnale/kingitusele järele minnes selgub, et need on juba otsas.
• Kaupleja või teenuseosutaja esitleb tarbijale õigusaktidega antud õigusi oma pakkumise eripärana.
• Kaupleja või teenuseosutaja esitab tõele mittevastava väite, et kaup või teenus ravib haigusi, talitlushäireid või väärarendeid.
• Kaupleja või teenuseosutaja lisab turundusmaterjalidele arve, mis jätab vale mulje, et tarbija on kauba või teenuse juba tellinud.

Agressiivne kauplemisvõte

Agressiivne on kauplemisvõte siis, kui kaupleja või teenuseosutaja piirab sellega tarbija valikuvabadust, ahistades, sundides või mõjutades liigselt tema kaupa või teenust ostma. Näiteks kui kaupleja või teenuseosutaja loob mulje, et enne lepingu sõlmimist ei saa lahkuda, teeb telefoni või e-posti teel järjekindlalt soovimatuid pakkumisi, nõuab tasu saadetud tellimata kauba eest jms.

Agressiivsete kauplemisvõtete näiteid

• Kui kaupleja või teenuseosutaja esindaja külastab tarbijat tema kodus, eirates palvet lahkuda või mitte tagasi tulla.
• Kaupleja või teenuseosutaja loob mulje, et tarbija on juba võitnud, võidab või pärast teatud tegevust võidab auhinna või saab muud kasu. Tegelikult aga auhind või muu samaväärne kasu puudub või eeldab auhinna kättesaamine kulutuste tegemist.
• Kaupleja või teenuseosutaja teatab, et kui jätta kaup või teenus ostmata, seatakse sellega ohtu tema töö või sissetulek.

Ebaõiglaste kauplemisvõtete vastu astumine

Tootjatel on ebaausate kauplemisvõtete vastu keeruline astuda, sest see võib neile tähendada oma peamistest ostjatest ja seega elatisest ilma jäämist. Eriti laastav on olukord arengumaades, kus puudub sotsiaalkindlustus ja napib töövõimalusi.

Euroopas on ebaausate kauplemisvõtetega seotud probleeme viimastel aastatel teadvustatud ja arutatud. 7. juunil 2016 tegi Euroopa Parlament otsuse ebaausate kauplemisvõtete kohta, mis hakkab mõjutama nii Eesti kui ka arenguriikide jaemüüjaid ja põllumehi. Parlamendi liikmed otsustasid, et kõikides liikmesriikides tuleb samade põhimõtete alusel rakendada tugevaid meetmeid nende jaemüüjate ja ettevõtete suhtes, kes ebaõiglaselt suruvad oma lepingupartneritele peale ebaausaid tingimusi.

20 liikmesriigis on juba olemas mehhanism ebaausate kauplemisvõtete vastu võitlemiseks. Europarlamendi otsus tähendab nende mehhanismide harmoneerimist üle Euroopa, millega tagatakse ühisturul ühesugune lähenemine ettevõtjalt-ettevõtjale suhtes. Iga liikmesriik peab vaatama, kuidas jälgida ja takistada ebaausaid kauplemisvõtteid terves tarneahelas ja nendest teada anda, kahjustamata nõrgemat osapoolt.

Ebaõiglaste kauplemisvõtete vastu astumine Eestis

Eestis on eneseregulatsioonina algatatud toiduainete vertikaalse tarneahela heade tavade väljatöötamine, millega töötavad ettevõtjate ja tootjate ühendused. 2016. aasta augustiks soovitakse koostada tegevuskava, kuidas tutvustada väljatöötatud head tava toiduainete vertikaalses tarneahelas tegutsevatele ettevõtjatele ning alustada tegevuskavas nimetatud tegevuste elluviimist. Heade tavade koostamise eesmärk on edendada vabatahtlikkuse alusel head äritava, edendada ettevõtjatevahelisi ausa kauplemise põhimõtteid ning vähendada ebaausate tavade kasutamist toiduainete vertikaalses tarneahelas.