Tori Hobusekasvandus
Tori Hobusekasvandus on hobusekasvatusega tegelev asutus Pärnu maakonnas Tori vallas; asutuse keskus asub Tori alevikus. Hobusekasvandus on tegelenud eeskätt Eesti Tori hobuse aretamisega.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1856. aastal rajati Liivimaa rüütelkonna otsusel Tori mõisa alale hobusekasvandus, mille eesmärk oli kohaliku eesti hobuse parandamine. Pärast Eesti Vabariigi loomist Tori mõis ja hobusekasvandus riigistati. 1938. aastal nimetati kasvandus Tori Riiklikuks Hobusekasvanduseks. 1944. aastal asutati Tori Hobusekasvatuse ja Aretuse Instituut, mis 1947. aastal nimetati Tori Hobusekasvatuse Teadusliku Uurimise Instituudiks. Tori hobusekasvandus oli selle põllumajandusministeeriumi alluvusse kuulunud instituudi katsemajand. 1956. aastal läks hobusekasvandus Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi alluvusse ning kasvandusega liideti naabersovhoosi ja naaberkolhooside maid. Omakorda Tori hobusekasvandusele allus aastatel 1959–67 Eesti Riiklik Sugutäkkude Tall ja aastatel 1960–80 Tallinna Riiklik Hipodroom. Aastal 1961 nimetati hobusekasvandus Tori näidis-katsesovhoosiks, 1962 Tori näidissovhoosiks ja 1991 Tori hobusekasvanduseks.[1]
1997. aastal müüdi hobusekasvandus eraomanikule.[2] 1999. aastal seisuga haldas hobusekasvandust AS Tori Hobune (aktsionärid ELKE Paluvere puidutööstus, Peeter Kangur ja Imre Sams), Eesti riigile kuulusid 35 tõuhobust, kuus maakivitalli ja 1000 hektarit maad. 1999 sõlmiti riigi ja eraomaniku vahel rendileping 30 aastaks.[3] 2001. aastal läks AS Tori Hobune pankrotti ning hobusekasvatuse ja -aretusega seotud tegevused võttis õigusjärglasena üle OÜ Tori Hobusekasvandus (omanik Imre Sams).[2][3] Plaanid riigile kuuluv osa erastada või Tori valla omandisse anda ei teostunud.[3]
2006. aastal hindas riigikontroll sõlmitud rendilepingut riigile ebasoodsaks.[3] OÜ Tori Hobusekasvandusel tekkisid samal ajal võlad ning ta lõpetas riigile rendi- ja maamaksu tasumise. Põllumajandusministeerium algatas rentniku vastu kohtuprotsessi, mis lõppes rendilepingu lõpetamise ja hobusekasvanduse vara üleminekuga riigi haldusse.[2] Riigivalitsus eraldas 2015. aastal maaeluministeeriumile 370 000 eurot Tori hobusekasvandusele kuuluva kinnis- ja vallasvara omandamiseks ning 75 000 eurot selle ülalpidamiseks ja korrashoiuks. Kompromissina loobus OÜ Tori Hobusekasvandus kõikidest omapoolsetest kahjunõuetest.[3] 2016. aastal andis maaeluministeerium Tori hobusekasvanduse haldamise üle Eesti Põllumajandusmuuseumile. 2017. aastal asutati maaeluministeeriumi haldusalas sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid, mille alla liideti C. R. Jakobsoni talumuuseumi, Eesti põllumajandusmuuseumi ning Tori hobusekasvanduse tegevus ja varad.[2]
Sihtasutus renoveeris kasvanduse hoonekompleksi, mis pälvis Muinsuskaitseameti 2021. aasta aastapreemiate väljaandmisel tunnustuse hästi restaureeritud mälestise kategoorias.[4]
Kasvanduses tegeletakse lisaks eesti ohustatud tõugude säilitamisele ratsavõistluste korraldamisega, pakutakse hobushoiuse teenust, toimuvad ratsatreeningud ning tegutseb ratsakool. Kasvanduses on muuseum, mis kajastab nii Tori kui kasvanduse ajalugu.[viide?] 2023. aastal oli kasvanduses üle 60 hobuse.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Eesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 374
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Tori hobune sai elujõudu juurde, uus hingamine on käes ka kasvanduses. Maaleht, 24. juuni 2019
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Tori hobusekasvanduse lugu. Pärnu Postimees, 3. august 2019
- ↑ "Tori hobusekasvandus pälvis muinsuskaitseameti aastapreemia". Uudised. 11. november 2021. Vaadatud 22. novembril 2023.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Tori hobusekasvandus 1856–1956" Eesti Riiklik Kirjastus 1956
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Koduleht
- Tori hobusekasvandus Eesti Entsüklopeedia
- Tori hobusekasvandus (1939) Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 45, 1/4 (kestus 2 minutit)