EK(b)P Viljandimaa Komitee
EK(b)P Viljandimaa Komitee oli aastatel 1940–1941 ja 1944–1950 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei kohalik komitee, Viljandi maakonnas kõrgeim parteiorgan.
Alates 1944. aastast asus parteikomitee Viljandis EVE majas.[1]
1940. aasta
[muuda | muuda lähteteksti]Varsti pärast juunipööret 4. juulil 1940 legaliseeriti Eestis EKP ja Viljandis alustas tegevust partei maakonnakomitee eesotsas Oskar Aboriga.[2] Viljandimaal oli kommunistide esimene dokumenteeritud koosolek 11. juulil, kui partei üldkoosolekule kogunes 113 kommunisti. Üldkoosolekul oli Oskar Aborit nimetatud Viljandimaa parteikomitee sekretäriks.[3] Oskar Abori, EKP liige 1938. aastast, saadeti 1938. aastal siseministri otsusega asumisele Viljandimaale, kus temast sai töölisliikumise tegelane.[4] Kuigi EKP KK büroo kinnitas maakonnakomiteede sekretärid (sh Abori) ametisse alles 12. septembril 1940, saadeti juba 10. augustil (kaks kuud (!) enne seda kui ühendati EKP ametlikult ÜK(b)P-ga) Moskvasse Georgi Malenkovile andmeid EKP parteikomiteede sekretäridest (sh Abori kohta).[5][6] Kummalisel kombel kinnitas EK(b)P Viljandimaa Komitee Oskar Abori komitee sekretäriks alles 22. novembril 1940.[5]
EK(b)P Viljandimaa Komitee koosseis 1940. aastal
[muuda | muuda lähteteksti]Augustis 1940, kui EKP KK organiseerimise-instrueerimise osakond soovis saada andmeid parteikomiteede isikkoosseisudest, siis EKP Viljandimaa Komitee saatis 21. augustil oma koosseisu nimestiku. Selle järgi oli komitees neli vastutavat töötajat. Oskar Abori oli komitee sekretär, Bruno Kulgma kaadrite osakonna juhataja, Hans Laos organiseerimise-instrueerimise osakonna juhataja ning Marie Limberg propaganda ja agitatsiooni osakonna instruktor. Peale selle oli komitees kaks tehnilist töötajat.[7]
1940. aasta oktoobris oli Viljandimaa komitee koosseisus 3 liiget[8]:
- Oskar Abori, EK(b)P Viljandimaa Komitee I sekretär
- Hans Laos, komitee organiseerimise-instrueerimise osakonna juhataja
- August Hunt, Viljandi linnanõukogu esimees
1940. aasta sügiskuudel käis parteikomitees intensiivne uue kaadri värbamine. 5. novembril otsustas Viljandimaa parteikomitee palgata komitee aparaati arvestussektori juhatajaks Karl Kinksepa, erisektori juhatajaks ja sekretäri abiks Martin Reeseni ning propaganda ja agitatsiooni osakonna juhatajaks August Nurga.[7]
Detsembris 1940 kinnitas EK(b)P Keskkomitee parteikomiteede koosseisud. Maakonnakomiteede koosseisu määrati 13 vastutavat ja 5 tehnilist töötajat.[7]
Viljandimaa I parteikonverents (1941)
[muuda | muuda lähteteksti]EK(b)P Viljandimaa I parteikonverents peeti 29.–30. jaanuaril 1941 Viljandis. Klubiruum, kus see toimus, oli ehitud loosungite, lillede ja lippudega. Töötas puhvet. Konverentsi tööst võttis osa 88 inimest (sh 37 eestlast). Kuna komitee I sekretär Oskar Abori pidas komitee aruandekõne eesti keeles, oli vaja tõlkida aruanne 40 eksemplaris vene keelde. Koostati tervitustelegrammid seltsimees Stalinile ja EK(b)P Keskkomiteele.[9]
Lisaks Aborile kuulusid 11-liikmelise konverentsi tööpresiidiumi koosseisu teiste seas komitee II sekretär Bruno Kulgma, NSV Liidu Ülemnõukogu rahvasaadikud Elfriede Piip ja Enn Plekksepp, polkovnik Grinjov, pataljonikomissar Vassili Prokofjev ja Eesti NSV RJRKi Viljandi maakonnaosakonna aseülem Ivan Kornjuhhin. Oma esindaja oli konverentsil EK(b)P Keskkomiteel (Paul Keerdo).[9]
Konverentsil valiti ka aupresiidium eesotsas Stalini ja Molotoviga, tagaotsas Karl Särega. Mõlemad konverentsipäevad lõppesid õhtusöögiga, esimesel päeval järgnes õhtusöögile kontsert.[9]
Konverentsi aruandest selgus, et maakonna tähtsamad ettevõtted on lina- ja tikuvabrik. Parteialgorganisatsioone on maakonnas 7, suurim neist on 26 liikmega Viljandi linna parteialgorganisatsioon. Maakonna täitevkomitees oli kõigest kaks kommunisti, valdade täitevkomiteedes kogu maakonna kohta kõigest 18 kommunisti. Parem oli olukord jõustruktuurides. Miilitsas oli 22 kommunisti.[9]
Konverentsi resolutsioonis oli kirjas, et komitee tegevus tunnistati poliitiliselt õigeks ja praktiline töö rahuldavaks.[9]
EK(b)P Viljandimaa Komitee koosseis (1941)
[muuda | muuda lähteteksti]
Selsamal parteikonverentsil valitud EK(b)P Viljandimaa komitee liikmed[10]:
- Oskar Abori, EK(b)P Viljandimaa Komitee I sekretär
- August Müürsepp, EK(b)P Viljandimaa Komitee II sekretär
- Elfriede Piip, Viljandi Maakonna TSN Täitevkomitee esimees
- Hans Laos, komitee organiseerimise-instrueerimise osakonna juhataja
- August Nurk, komitee propaganda ja agitatsiooni osakonna juhataja
- Vassili Prokofjev, pataljonikomissar
Sakslaste sissetungi järel aitas Abori korraldada Viljandi hävituspataljoni organiseerimist. Sakslaste lähenedes taganes ta koos hävituspataljoniga Narva.
Sõjajärgsed aastad
[muuda | muuda lähteteksti]EK(b)P Keskkomitee esimene sekretär Nikolai Karotamm kinnitas 30. mail 1944 oma käskkirjaga Oskar Abori EK(b)P Viljandimaa Komitee I sekretäriks tagasiulatuvalt alates 15. maist 1944.[11] Viljandimaal algas parteikomitee aktiivne tegevus septembri lõpus. Abori jõudis jõudis Viljandisse 24. septembril. Operatiivgrupp jõudis mõned päevad hiljem. Parteiaktiiv läks kohe valdadesse organiseerima valdade täitevkomiteid.[12]
EK(b)P Viljandimaa Komitee büroo koosseis (alates 7. oktoobrist 1944)[13]
[muuda | muuda lähteteksti]- Oskar Abori, I sekretär (kuni 5. märtsini 1945)
- Peeter Orgel, II sekretär (detsembris sai kaadrite sekretäriks)
- Juhan Mägi, NKVD osakonna juhataja
- August Puusep, I sekretär (alates 14. märtsist 1945)
- Konstantin Mihhejev, II sekretär (alates 14. märtsist 1945)
- Elfriede Piip, maakonna täitevkomitee esimees (alates 14. märtsist 1945)
Märtsis 1945 Abori vallandati I sekretäri ametikohalt, sest ta ei sobinud sekretäriks oma poliitilise ettevalmistuse ja üldise intelligentsi poolest. Tal oli üksnes algharidus. Tema asemel sai Viljandimaa komitee I sekretäriks Venemaa eestlane August Puusep. Kui aasta hiljem otsiti asendust Puusepale, siis leiti tema asemele teine Venemaa eestlane Aleksander Ivanov-Jaanus[14]
Eestis maakonnakomiteedesse 1945. aastal lisandunud II sekretärid olid kõik venelased. Viljandimaa komitee II sekretäriks sai veebruaris 1945 Konstantin Mihhejev.[14]
1946. aasta 1. jaanuari seisuga oli Viljandimaa komitee aparaadis 25 ametnikku. Ainsana oli täitmata I sekretäri ametikoht. 1945. aasta lõpul oli sekretäri kohustest vabastatud August Puusep. Alles 1946. aasta jaanuari keskel kinnitati komitee uueks I sekretäriks Aleksander Ivanov-Jaanus.[12]
Parteikomitees oli madal haridustase. Üksnes Aleksander Jaanus (Ivanov) oli kõrgharidusega. Keskharidusega kommuniste oli aparaadis kaheksa ning ülejäänud olid algharidusega. Kõige lühem haridustee (3 klassi) oli kolmel töötajal (sh naisorganisaator Marie Limbergil).[12]
1950. aasta
[muuda | muuda lähteteksti]Märtsipleenumil (1950) olid tollaste ENSV juhtide suurimad kritiseerijad ja vastased mitmed maakonnakomitee sekretärid eeotsas Aleksander Jaanusega. Varsti pärast pleenumit edutati Jaanus keskkomitee sekretäriks. Uueks Viljandi maakonnakomitee I sekretäriks sai Jaanuse asemel Narvast pärit vene- ja eesti keelt valdav 29-aastane Vladimir Tšernõšev.[15][16]
Septembris 1950 likvideeriti ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Eesti NSV jaotus maakondadesse.[17] Endise Viljandi maakonna territoorium jagati kuue vastmoodustatud rajooni vahel (Viljandi, Suure-Jaani, Abja, Türi, Põltsamaa ja Tõrva rajoon).[18] Seni Viljandimaa parteijuhina töötanud Vladimir Tšernõšev suunati EKP Viljandi Rajoonikomitee esimese sekretäri ametikohale.
EK(b)P Viljandimaa Komitee esimesed sekretärid[19]
[muuda | muuda lähteteksti]- 1940–1941 Oskar Abori
- 1944–1945 Oskar Abori
- 1945–1946 August Puusep
- 1946–1950 Aleksander Jaanus
- 1950–1950 Vladimir Tšernõšev (aprillist septembrini[20])
EKP Keskkomitee liikmeid Viljandist
[muuda | muuda lähteteksti]Viljandi maakonna partei- ja täitevvõimu juhte, kes on kuulunud EKP Keskkomitee liikmeskonda (sulgudes parteikongressil valimise aasta):
- Aleksander Jaanus, EK(b)P Viljandimaa Komitee I sekretär (1948)[21]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Heiki Raudla. "Viljandi Maavalitsuse 100 aastat". Lk 219
- ↑ Vundamendi rajajad ja edasiehitajad. dea.digar.ee, Tee Kommunismile, 7 november 1969
- ↑ "Eestimaa Kommunistliku Partei kohalikud organisatsioonid 1940–1991". Tallinn: Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, 2005. Lk 14
- ↑ Eesti Töötawa Rahwa Liidu kandidaate Lõuna-Eestis. dea.digar.ee, Postimees (1886-1944), nr. 187, 14 juuli 1940
- 1 2 "EKP kohalikud organisatsioonid 1940–1991". Lk 17–18
- ↑ "Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee organisatsiooniline struktuur 1940–1991". Tallinn: Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, 2002. Lk 18
- 1 2 3 "EKP kohalikud organisatsioonid 1940–1991". Lk 25–26
- ↑ "EKP kohalikud organisatsioonid 1940–1991". Lk 22
- 1 2 3 4 5 "EKP kohalikud organisatsioonid 1940–1991". Lk 60–63
- ↑ "EKP kohalikud organisatsioonid 1940–1991". Lk 45
- ↑ "EKP kohalikud organisatsioonid 1940–1991". Lk 89
- 1 2 3 "EKP kohalikud organisatsioonid 1940–1991". Lk 107–110
- ↑ "EKP kohalikud organisatsioonid 1940–1991". Lk 92
- 1 2 "EKP kohalikud organisatsioonid 1940–1991". Lk 131–134
- ↑ "EKP kohalikud organisatsioonid 1940–1991". Lk 162–166
- ↑ "EKP kohalikud organisatsioonid 1940–1991". Lk 341
- ↑ Eesti NSV Teataja = Ведомости Эстонской ССР ; 11 1950-10-11. digar.ee
- ↑ Liivi Uuet. "Eesti haldusjaotus 20. sajandil". Tallinn: Eesti Omavalitsusliitude Ühendus, 2002. Lk 141
- ↑ Heiki Raudla. "Viljandi Maavalitsuse 100 aastat". Viljandi: Heiki Raudla, 2022. Lk 318
- ↑ "EKP kohalikud organisatsioonid 1940–1991". Lk 362 ja 370
- ↑ "EKP Keskkomitee organisatsiooniline struktuur 1940–1991". Lk 68–94