Dzanabadzar
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2006) |
Dzanabadzar, Bogd Gegeen, Lam Dzanabadzar (Javzandamba Hutagt) (1635–1723) oli esimene bogdogeegen.
Nimi Dzanabadzar (Sanskrit Jñānavajra)
Sanskritikeelse sõna (Jnana) tegid mongolid ümber (Dzana) ja vadzra muutus neil badzraks, sellest siis nimi Dzanabadzar.
Dzanabadzar sündis tulevase (Erdenedzuu hijd (Эрдэнэзуу хийд) kloostri lähedal stepis kohas Yeson Zuil (Yeson – üheksa (9) ja Zuil – allikas). 47° 9′ N, 103° 55′ E (Övörkhangai) Aimak.
Need 9 allikat ei külmunud kunagi kinni ning olid tuntud hea ja maitsva vee poolest. See koht asub tänapäeval Ovorkhangai Aimakis. Kohalike väitel need allikad kuivasid 80 aastat tagasi ära. Vastavalt legendile kohtus Avtai Khaan 1580. aastal seal III dalai-laama Sonam Gyatsoga. Dalai-laama olevat ennustanud, et sinna tuleb rajada mälestusmärk, kuna tulevikus sünnib seal keegi tähtis ja kuulsusrikas. 1635 sündis seal Avtai Khaani lapselaps Dzanabadzar. Samal aastal sai Avtai Khaanist budist. 1939 krooniti Dzanabadzar Sakja koolkonna peaks Mongoolias, kuid hiljem Tiibetis olles läks üle gelugi koolkonda.
Mongoolia pealaamana tegi palju ära Mongoolia ja budismi heaks. Dzanabadzar juurutas uue Maitreia Buddha tseremoonia. Lõi mongolite jaoks Soyombo tähestiku, ehitas uusi templeid ja kloostreid. Kirjutas tekste jne. Enam on Dzanabadzar lääne maailmas tuntud kunstniku kui mungana. Teda on peetud Aasia Leonardo Da Vinciks, kes osales ja lõi kaasa paljudes kultuurivaldkondades, tuues uuendusi nii budismi kui ka budistlikku kunsti ja kirjandusse. Dzanabadzari tehtud skulptuurid on täiesti omalaadsed ja eripärased budismis. Tema tehtud on terve hulk skulptuure: 21 Tarat, Sitasamwara, Vadzradhara, viis dhjaani budat ja palju teisi. Dzanabadzar lõi terve koolkonna kunstis ja tal oli tema eluajal suur hulk järgijaid ja õpilasi, kes hiljem viisid õpetaja traditsiooni edasi.
Erdenedzuu hijd kloostri rajas Dzanabadzari vanavanaisa Avtai khaan.
Yeson Zuili on koht, kus Dzanabadzar sündis.
Shireet Tsagaan Nuur on järv, mille ääres pühitseti Dzanabadzari troonile.
Shankh klooster on esimene Dzanabadzari poolt rajatud klooster.
Tövkhön on Dzanabadzari töökoda ja erakla.
Saridgiin klooster on Dzanabadzari poolt rajatud klooster.
Burkhan Khaldun on palverännaku koht, mille rajas Dzanabadzar Tšingis-khaani auks.
Khögnö Tarnyn Khiid on klooster, mille rajas Dzanabadzar enda õpilase Erdene-Tsorj jaoks.
Khalkha Zaya Pandita oli klooster, mis oli Dzanabadzari juhtimise all ajutiselt.
Amarbayasgalant on Dzanabadzari matmiskoht.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Dzanabadzari isa Gombo-dordzi oli Tüsheeti khaaniriigi valitseja ja Tšingis-khaani suguvõsast.
Dzanabadzari ema Khandujamtso nägi imelisi unenägusid ja endeid, enne kui avastas ühel päeval, et on rasedaks jäänud, ja sünnitas poja, kellele pandi nimeks Dzanabadzar. Naaberriigis võimul olev Gegen-Setsen Khaan saatis Dzanabadzari isale Gombodordzile läkituse, milles oli kirjas "Olen korduvalt mõelnud, et tänu valitsejate, printside ja võimukate inimeste heade soovidele ja palvetele sünnib Khalka mongolite hulgas imeline poisslaps Tshingis khaani suguvõsast, kes taevalikult majesteetlik ja kellest kunagi saab meie momgolite juht". Sõnumis oli juttu ka Gegen-Setsen Khaani soovist enda kaaskonnaga saabuda külla Gombo-dordzile. Gegen-Setsen Khaan tegi ettepaneku korraldada võimsad ja väärikad pidustused imelise lapse sünni tähistamiseks, mille kavasse pidi kuuluma hobustel võiduajamine, maadlus ja vibulaskmine.
Räägitakse, et tol suvel olevat rohi olnud steppides nii võimas ja nii ilus, et paljud isegi stepi kõige vanemad habetunud tudikesed ei mäletanud nii päikselist ja mahedat suve. Taevas oli suve läbi täis vikerkaari ja linnulaul mattis kõigil meeli ja hinge.
Hiljem sama aasta suvel ratsutab Dzanabadzari isa Gombo-dordz Yesön Zuili stepis avastas koha, kus valge koer oli sünnitanud suure pesakonna kutsikad. Mõistes, et see on hea enne ja märk, asus ta enda kaaskonnaga sellesse kohta selleks talveks talvelaagrisse. Legend räägib, et valge lill oli ilmunud maast ja õitsenud täies ilus keset khaani jurtat. Väljas olid sel ajal aga järved jääkaane all ja lumi kattis nii metsi kui mägesid.
1635. aasta üheksanda kuu 25. päeval algasid Khandujamtsol sünnitusvalud. Varahommikul olevat 16-aastasel tüdrukul, kes passis sünnitatava järgi, hakanud rindadest piim välja purskuma. Plika oli piinlikkusest lõhkemas. Samal hommikul veidi hiljem sündis tulevane Mongoolia usuvalitseja Dzanabadzar. Siis selgus kõigi õuduseks, et tite emal Khanduamtsol ei ole rinnapiima, millega last toita. Kogunes kokku konsiilium, kes otsustas lõpuks, et piima hakkab titele tootma noor tütarlaps, kelle rinnad sellest hommikul lausa pakatasid. Gegen Setsen Khaan saatis enda kui khaani poolt ka seisusele vastava kingituse värskelt sündinule, kalliskivide ja kaunistustega kaetud titevoodi ehk hälli.
Samal kevadel saabus Gegen Setsen Khaan külla, et uudistada pisikest Dzanabadzari ja õnnitleda tema ema ja isa lapse sünni puhul. Khaan võttis väikese sülle ja hüpitas titte kui talle ilmus järsku nägemus. See tekitas temas veendumuse, et poisist saab tulevikus kuulus õpetatud laama ja selle tähiseks andis talle austava tiitli Gegen, mis on päritav ja edasiantav vaid Gegen-Setsen Khaanide suguvõsas.
Khaan pöördus tagasi enda kodukohta Kherleni orgu, kuid Dzanabadzar mõlkus tal pidevalt meeles. Peatselt läks Kherleni orust Yeson Zuili poole teele spetsialist, kes pidi khaani jaoks välja selgitama, kes see lapsuke siis tegelikult enda sünni poolest on. Ekspert saabus tagasi ja kandis Gegen Setsen Khaanile ette enda kohapealse uurimise tulemused ja nende põhjal tehtud otsuse mis kõlas järgmiselt: "Tüsheeti Khaani äsja sündinud lapsuke on tõeliselt armas titeke. Tal on erilise kujuga silmalaud ja väljavenitusega silma lõige, samuti silma väline nurk on oma kujult piklik, lootoselehe tipuga, mis tähendab, et tite keha on kaetud "pühade märkide ja sümbolitega" nagu Buddhal – sellest ka ainuke järeldus, et tegu on tõelise laps-budaga.
Lapsuke vadistas kolmeaastaselt juba vabalt. Legend räägib, et tema esimesed silbid mida ta hääldas olid; (Ala-la-ma duy-sun-san-jiy-di choy-ji-kor-lo-bardu-la-na-med) Peagi luges Dzanabadzar päev läbi mantraid, ilma et keegi oleks teda keelitanud seda tegema. Palju veetis laps-buda aega, ehitades mängutempleid ja valmistades Buddha kujukesi, joonistades jumaluste kujutisi ja laamasid. Tavaks on, et khaani lapsed suhtlevad ja mängivad ikka teiste aadlike lastega, kuid Dzanabadzar ignoreeris neid kõiki ja pühendus vaid isiklikele huvidele ja õpetusega seotud tegevustele. Kolme aasta pärast ehk 1638. aastal oli Gombodordz veendunud, et poisist saab budausu õpetlane ja kutsus kohale laama Jambalingi, kes viis läbi rituaali, ja Dzanabadzar andis enda esimese budistliku tõotuse. Sellest hetkest sai ta endale nimeks (Jnanavajra) Dzanabadzar.
Ei võtnud kaua aega, kui jutud imelisest ja omapärasest Gombodordzi Khaani lapsest levisid laiali üle kogu Khalkha Mongoolia. 1639. aastal kogunesid kõik Khalkha khaanid Shireet Tsagaan Nuuri järve äärde, mis asub 70 km Yesön Zuilist Dzanabadzari sünnikohast paigas, mida peetakse Mongoolia geograafiliseks keskpunktiks. Seda kutsutakse (khüis)-"naba".
Ikh Mongol Uuli mäestik (16 431 m) moodustab seal loodusliku amfiteatri kujulise oru, milles asub väike järv Shireet Tsagaan Nuur (Valge trooni järv).
1640. aastal pärast Dzanabadzari troonimispidustusi korraldati naadam pidustused, nii nagu Gegen Setsen Khaan oli lubanud. Traditsiooniliselt on seal kolm võistlusala, maadlus, ratsutamine ja vibulaskmine. Sinna tulid kokku kõik Khalkha mongolid, sest juba (Tšingis-khaan) oli enda eluajal naadami teinud populaarseks. Neid korraldatakse tänapäevani Mongoolias, nii juhtus ka Dzanabadzari elu ajal.