Duga radar

Tšornobõli Duga radar (Duga-1)

Duga (vene keeles Дуга) oli Nõukogude Liidu "silmapiiriülene" (ingl over-the horizon) radarisüsteem, mida kasutati antiballistiliste rakettide varajaseks avastamiseks. Radarisüsteem opereeris alates 1976. aasta juulist kuni 1989. aasta detsembrini. Radarivõrgustik hõlmas kahte operatsioonilist Duga radarit: ühte radarit Tšornobõli (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) ja Tšernigivi lähistel Ukraina NSV-s, ning teist radarit Ida-Siberis Venemaal.

Iseloomustus

Duga radarisüsteem oli äärmiselt suure võimekusega, mõningatel juhtudel üle 10 MW, ning see edastas lühiraadiolaineid. Antennid olid 150 meetrit kõrged, ligikaudu 500 meetrit pikad ning kaalusid umbes 14 000 tonni. Radarite kasutamisest avalikkust ei hoiatatud; kosta olid teravad, järjestikused 10 Hz sagedusega koputused, mille tõttu hakati radarit lühilainete kuulajate poolt kutsuma vene rähniks (ingl Russian Woodpecker). Radari tekitatud korrapäratud sageduste hüpped häirisid nii raadioringhäälinguid, amatööridest raadiooperaatoreid, lennunduse kommunikatsioone ookeani kohal ning põhjustasid tuhandeid kaebusi üle kogu maailma.

Radarite asukoht

Duga radar Tšornobõlis (Mikk Markus Rodima foto)

Peamine militaarotstarbeline radar asus Tšernigivi ja Tšornobõli linnade lähedal. Sõjaväeline assamblee sai nimeks Duga-1, mis koosnes kahest sõjaväelinnast: Tšernobõl-2 (Tšornobõli tuumaelektrijaama ja linna lähistel) ja Ljubetš-1 (Tšernigivi linna lähistel). Radarikompleksi kuulusid kaks signaali vastuvõtvat antenni Tšornobõli linnas ja kaks signaali saatvat antenni Ljubetšis. Süsteem jälgis Ameerika Ühendriike üle põhjapooluse.

Samaaegselt peamise radariga toimus Nõukogude Liidu kaugemas idaosas teise, Duga-2 radari ehitus. Antennid asusid Komsomolsk Amuuri äärse linna lähedal. Duga-2 koosnes samuti kahest vastuvõtvast ja kahest saatvast antennist. Idapoolne radar jälgis Ameerika Ühendriikide läänerannikut üle Vaikse ookeani ja oli mõeldud avastama ka allveelaevadelt tulistatud ballistilisi rakette.

Duga-3 radarisüsteemi kohta käiv teooria ei ole kinnitust leidnud ning seda pole kunagi olemas olnud.

Avastamine

Kuna tegu oli Nõukogude Liidu salajase projektiga, ei tohtinud avalikkus sellest teada. Radarisüsteemi eripärase edastusviisi tõttu mõistsid paljud eksperdid ja amatöörraadiohuvilised, et tegu on silmapiiriülese radarisüsteemiga. NATO sõjaline liit mainis projekti nimega "Steel Work" või "Steel Yard". Kuigi raadioamatööride kogukond oli süsteemiga hästi kursis, ei kinnitatud seda teooriat kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni.

Tundmatut päritolu signaal oli paljude spekulatsioonide allikaks, mis pani aluse teooriatele, nagu inimmõistuse kontroll ning ilmastiku juhtimine. Kahtluse all oli ka teooria massilisest raadiohäirest, kuid seireuuring näitas, et radar mõjutas Lääne jaamade kõrval ka Moskva ja teiste Nõukogude Liidu linnade jaamu. See küll välistas selle teooria, kuid tõestas radarisüsteemi intensiivset signaali edastamise võimekust.

Vastutegevus ja radarite lõplik seiskamine

Süsteemi poolt tekitatud häirimise vastu võitlemiseks proovisid amatöörraadiooperaatorid signaali omakorda segama panna sünkroonimata modulaarsete pidevlainesignaalide saatmisega samal impulsikiirusel nagu rikkuv signaal. Nad moodustasid klubi nimega Vene Rähni Jahiklubi (ingl The Russian Woodpecker Hunting Club). Klubi liikmed alustasid ka spetsiaalset Duga radari õppimisele suunatud programmi.

1980. aastate lõpus hakkasid signaalid muutuma harvemaks ning 1989. aastal kadusid need täielikult. Duga radarisüsteemide lõpliku seiskamise põhjuseid ei ole avalikustatud, kuid tõenäoliselt oli suur osa muutuval strateegilisel tasakaalul külma sõja lõppedes 1980. aastate lõpus. Teiseks teguriks oli US-KS (Nõukogude päritolu rakettide varajase hoiatamise satelliitsüsteem) edukus, mis alustas tööd 1980. aastate alguses ja oli selleks ajaks hästi organiseeritud võrgustik. Satelliitsüsteem pakub viivitamatuid, otseseid ja väga usaldusväärseid hoiatusi, samas kui mis tahes radarisüsteem põhjustab häireid, valesignaale ning silmapiiriülese radarisüsteemi tõhusus sõltub suurel määral ka atmosfääritingimustest.

Mõnede aruannete kohaselt lõpetas 1989. aasta novembris tegevuse Ida-Siberis asuv Duga-2 radar ning osa selle komponentidest läks taaskasutusse. Algne Duga-1 radar asub Tšornobõli tuumaelektrijaama võõrandumise tsoonis, 30 kilomeetri kaugusel jaamast. Mõlemad radarid on jäädavalt deaktiveeritud, kuna Venemaa ja Ukraina vahelistel läbirääkimistel otsustati nende hooldamine lõpetada. Radari antenn on siiani alles ning erilubadega turistidel on lubatud seda külastada.