Dublini rahvusvaheline kirjandusauhind

Dublini rahvusvaheline kirjandusauhind (inglise keeles Dublin Literary Award, iiri keeles Duais Liteartha Idirnáisiúnta Bhaile Átha Chliath; varasema nimega IMPAC Dublini kirjandusauhind) on igal aastal välja antav rahvusvaheline kirjandusauhind.

Kirjandusauhind loodi 1996. aastal Dublinis, et tunnustada inglise keeles kirjutatud või sellesse keelde tõlgitud "kõrge kirjandusliku väärtusega" ilukirjandusteoste autoreid. Sponsoriks oli kuni 2015. aastani konsultatsioonikompanii IMPAC. Praegu rahastab auhinda Dublini linnavolikogu. Auhinna suurus on 100 000 eurot, seega on Dublini kirjandusauhind üks maailma suurimaid. Kui auhinna saab tõlketeos, saab autor 75 000 eurot ja tõlkija 25 000 eurot. Lisaks auhinnarahale antakse üle kristallkujuke.

Auhinnale võivad kandideerida ükskõik millises keeles kirjutatud raamatud, mis on tõlgitud inglise keelde ja ilmunud kahel auhinna andmisele eelnenud aastal, tõlke puhul kuni kuus aastat enne auhinna väljaandmist. Nominente võivad välja pakkuda pealinnade ja teiste suuremate linnade raamatukogud üle maailma, kokku üle 400 raamatukogu 177 riigist. Osalevad raamatukogud võivad igal aastal välja pakkuda kuni kolm raamatut. 2019. aasta auhinnale kandideerivate teoste nominente võib esitada alates märtsist 2018. Lõpliku otsuse teeb viieliikmeline rahvusvaheline žürii. Finalistid kuulutatakse välja aprillis ning auhinnasaaja juunis.^[1]

2017. aastal osales auhinna valimisel esimest korda Tartu Linnaraamatukogu. Tartu Linnaraamatukogu esitas 2018. aasta auhinnale Julian Barnesi "The Noise of Times" ja Martha Hall Kelly "Lilac Girls".^[2]

Võitjad[muuda | muuda lähteteksti]

1996 – David Malouf, "Remembering Babylon"
1997 – Javier Marías, "A Heart So White" (tõlkija Margaret Jull Costa)
1998 – Herta Müller, "The Land of Green Plums" (tõlkija Michael Hofmann)
1999 – Andrew Miller, "Ingenious Pain"
2000 – Nicola Barker, "Wide Open"
2001 – Alistair MacLeod, "No Great Mischief"
2002 – Michel Houellebecq, "Atomised" (tõlkija Frank Wynne)
2003 – Orhan Pamuk, "My Name Is Red" (tõlkija Erdağ Göknar)
2004 – Tahar Ben Jelloun, "This Blinding Absence of Light" (tõlkija Linda Coverdale)
2005 – Edward P. Jones, "The Known World"
2006 – Colm Tóibín, "The Master"
2007 – Per Petterson, "Out Stealing Horses" (tõlkija Anne Born)
2008 – Rawi Hage, "De Niro's Game"
2009 – Michael Thomas, "Man Gone Down"
2010 – Gerbrand Bakker, "The Twin" (tõlkija David Colmer)
2011 – Colum McCann, "Let the Great World Spin"
2012 – Jon McGregor, "Even the Dogs"
2013 – Kevin Barry, "City of Bohane"
2014 – Juan Gabriel Vásquez, "The Sound of Things Falling" (tõlkija Anne McLean)
2015 – Jim Crace, "Harvest"
2016 – Akhil Sharma, "Family Life"
2017 – José Eduardo Agualusa, "A General Theory of Oblivion" (tõlkija Daniel Hahn)
2018 – Mike McCormack, "Solar Bones"
2019 – Emily Ruskovich, "Idaho"
2020 – Anna Burns, "Milkman"
2021 – Valeria Luiselli, "Lost Children Archive"
2022 – Alice Zeniter, "The Art of Losing" (tõlkija Frank Wynne)
2023 – Katja Oskamp, "Marzahn, Mon Amour" (tõlkija Jo Heinrich)