Dubena vasallilinnus
Dubena vasallilinnus oli väikelinnus Kagu-Lätis. Linnuse täpset asukohta ei ole suudetud tuvastada, kuid ilmselt asus ta Väina (Daugava) jõe vasakul kaldal Vana-Liivimaa Vana-Väina (saksa Dünaburg, läti Naujene või Vecdaugava) komtuurkonnas Jersika linnuse lähedal. Läti linnusteuurijad on oletanud linnuse asukohaks kas Dignāja mõisa, kirikumõisa ja linnamäe asukohta või Dunavat.[1]
Linnuse asukohana tuleb kõne alla ka teine variant Väina jõe paremal kaldal Līvāni linnas endise Riia peapiiskopkonna aladel. XIII sajandil kuulusid linna alad Jersika vürstiriiki, arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et seal asus Väinasse suubuva Dubna jõe kaldal linnus. Arvatakse, et see võis olla Lepene kihelkonna keskuseks.[2]
Dignāja linnamägi asub Jēkabpilsi piirkonna (Jēkabpils novads) Dunava vallas (Dunavas pagasts) Väina jõe ja sellesse suubuva Skuįupite oja kaldal Grantsbedresi ja Bāliņi talude vahel. Vastaspool Väina kaldal asub vana Jersika linnusemägi[3].
Muinaslinnus Livanis asus tõenäoliselt 1533. aastal Lievenite vasalliperekonna poolt rajatud Veca muiža (saksa Lievenhof, Vanamõisa) mõisa aladel.[4] See jäi 7 km kunagisest Jersika linnusest põhja poole ja allus viimase halduspiirkonda.
Nimekujud[muuda | muuda lähteteksti]
- 1273 – Duben Aa (Dubna jõgi)
- 1366, 1745 – Dubbena[5]
- 1539 – Flv: Depena, maakaardil on sellisena kirjas Väina (Daugava) jõe parempoolne lisajõgi Vana-Väina ordulinnuse ja Krustpilsi piiskopilinnuse vahel[6]
- 1599 – Dobbena
- XVII sajand – Dubenov[7]
- 1749 – Dubenow[8]
Līvāni linna juures suubub Väinasse paremalt poolt Dubna jõgi. Selle vastas vasakkaldal asetseb Dignaja vald.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1209, kui sakslased Jersikat ründasid, ühines sealne vürst Vissevald (Vsevolod) leedulastega ja põhjustas sakslastele suuri probleeme. Ta lubas leedulastel kasutada läheduses paiknevat koolmekohta üle Väina jõe tulekuks. Ilmselt pidi koolmekohalt suunduma tee otse Leetu. Varasemal ajal asustasid vasakkallast seelid, kuid arheoloogia andmetel elasid XIII sajandi alguses sealkandis juba lätlased.
1211. aastal, kui leedulased tungisid üle jõe Vidzemesse rüüsteretkele, lõid sakslased nad sealt välja ja Dubena juures toimus lahing, kus leedulased kaotasid üle 600 mehe ja röövsaagi.
1255, 31. märtsil kinnitas Rooma paavst Aleksander IV Riia peapiiskop Albertile toimunud maadejagamisel Lepene ja Jersika linnusepiirkondade lätlastega asustatud alad.[9]
1271 on Dubena asulat dokumentides mainitud.
1273 aastal toimus Liivi ordu vägede ja leedulaste vahel lahing Dubna (Duben) jõe ääres ilmselt just praeguse Liveni linna aladel.[10]
1289 läänistas Riia peapiiskop Dubena vasallilinnuse Johannes de Bardewischile (Üxküll, Bardewischid võtsid omale selle nime pärast Üksküla linnuse saamist endile lääniks XIII sajandi keskel.). Tegemist peaks olema siis hilisemas Livenis oleva kunagise muinaslinnusega.
1305. aasta 12. märtsil toimus Dubena juures suur lahing leedulaste ja orduväe vahel, mille võitsid küll orduväed, kuid kus langesid ka Aizkraukle komtuur ja vend Johann von Schönhagen. Sellest teatas Sambia piiskopkonna kanoonik Preisimaal oma teoses Canonici Sambiensis Epitome gestorum Prussie.
1348 ostis Riia peapiiskopkonna vasall Nicolaus Üxküll Dubena (linnuse) oma vennalt Heinrichilt. Ilmselt vasallid elasid seal kohapeal.
1366 on linnust (hus Dubbena) esmakordselt dokumentaalselt mainitud tüliasjas, kui Riia peapiiskopi poolt Johannes Üxküllile läänile antud linnuse oli hõivanud Liivi ordu.
1559, Liivi sõja ajal on Dubenat (Dobbena) mainitud kui Vana-Väina ordukomtuuri mõisat, mille tsaar Ivan Julma Vene väed maha põletasid.[11]
1915. aasta augustist kuni 1918. aasta veebruarini esimese maailmasõja ajal kaevusid Väina jõe vasakkaldal maasse Saksa väed. Nad rajasid kaitsekraavid ja tranšeed ka Dignaja linnamäele.
1939. aastal tehti Dignaja linnamäel väljakaevamisi Elviira Šnore juhtimisel. Saadi 700 leidu varajasest rauaajast kuni XIII sajandini.
1989 ja 1990 tehti seoses melioratsioonitöödega arheoloogilisi väljakaevamisi Dignaja linnamäe lõunapoolses kõrges otsas. Andrejs Vasksi juhtimisel kaevati läbi plats pindalaga 898 m². Tehti kindlaks vana asulakoha olemasolu VI–XI sajandini, kuid keskaegsest linnusest ja kultuurikihist ei leitud mingeid jälgi.[12]
Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]
Dignaja linnamägi on põhja-lõunasuunaline 3 m kõrge küngas, mille lõunaotsas on kõrgendik, mis ulatub 13 meetrit üle ümbritseva maastiku ja asub 103,8 m üle merepinna.[13]
Ürikus olev väljend "Hus Dubbena" viitab, et tegemist on pidanud olema tõenäoliselt kivist majalinnusega. Läti ajaloouurijad on arvanud, et tegu võis olla ka puidust linnusega, kuid siis oleks pidanud maapinnas siiski säilima kivist vundamendid ja keldrid, mida aga Dignaja linnamäelt pole leitud.
Lätis on mitmeid vanu linnuseasupaiku, mis on kirjalikult mainitud, kuid koht ise on üles leidmata. Alles hiljaaegu on hakatud tähelepanu pöörama võimalikule linnusekohale Jekabpilsi külje all Aabeli saarel (Ābeļu sala), Krustpilsi piiskopilinnusest 5 km Väinat mööda ülesvoolu, mille kohta pole teada tema nime.[14]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://balticmaps.eu/?lang=lv¢erx=638065.6621509496¢ery=6238277.562004495&zoom=7&layer=map&ls=c Dignaja-Dunava piirkonna kaart
- ↑ J. Döring. Der Pilskalns in Schlossberg, mutmaβlich das alte Gercike. - Sb. Kurl., 1878, Lk. 63—65.
- ↑ Dignaja linnamäe kaart
- ↑ http://balticmaps.eu/?lang=lv¢erx=634134.5623286742¢ery=6247864.158905712&zoom=2&layer=map&ls=c Liveni kaart
- ↑ https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/Russian_Empire_1745_%28Map_III_in_Latin%29.jpg Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины
- ↑ https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/ea/Carta_Marina.jpeg Olaus Magnuse maakaart "Carta Marina", 1539 a.
- ↑ https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/69/Kurland_Karte.jpg
- ↑ https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9f/Die_Hertzogth%C3%BCmer_Curland_und_Liefland.jpg Die Hertzogthümer Curland und Liefland zu finden bey J. C. Schreibern in Leipzig
- ↑ Latvijas vēstures avoti. 2.sējums: Senās Latvijas vēstures avoti. 2.burtnīca. Red. Švābe, A. Rīga: Latvijas Vēstures institūta apgādiens, 1940. - dokuments nr. 419
- ↑ Boļislavs Brežgo. Latgolas inventari un generalmēreišonas zem'u aproksti, 1665.-1784. Daugavpils: Vl. Lōča izd., 1943 . - 81
- ↑ Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556–1561", Olion, Tallinn, 2006; tõlge Ivar Leimus, lk 81
- ↑ http://www.castle.lv/latvija/dignaja.html Rimša castle
- ↑ http://balticmaps.eu/?lang=lv¢erx=635575.4842658514¢ery=6238972.588251237&zoom=2&layer=topo&ls=c Dignaja linnamäe kõrgus
- ↑ http://www.castle.lv/latvija/kaupre.html Rimša castle
