Dubena vasallilinnus

Allikas: Vikipeedia
Jēkabpilsi piirkonna vapp.

Dubena vasallilinnus oli väikelinnus Kagu-Lätis. Linnuse täpset asukohta ei ole suudetud tuvastada, kuid ilmselt asus ta Väina (Daugava) jõe vasakul kaldal Vana-Liivimaa Vana-Väina (saksa Dünaburg, läti Naujene või Vecdaugava) komtuurkonnas Jersika linnuse lähedal. Läti linnusteuurijad on oletanud linnuse asukohaks kas Dignāja mõisa, kirikumõisa ja linnamäe asukohta või Dunavat.[1]

Dignāja linnamägi asub Jēkabpilsi piirkonna (Jēkabpils novads) Dunava vallas (Dunavas pagasts) Väina jõe ja sellesse suubuva Skuįupite oja kaldal Grantsbedresi ja Bāliņi talude vahel. Vastaspool Väina kaldal asub vana Jersika linnusemägi[2].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1209, kui sakslased Jersikat ründasid, ühines sealne vürst Vissevald (Vsevolod) leedulastega ja põhjustas sakslastele suuri probleeme. Ta lubas leedulastel kasutada läheduses paiknevat koolmekohta üle Väina jõe tulekuks. Ilmselt pidi koolmekohalt suunduma tee otse Leetu. Varasemal ajal asustasid vasakkallast seelid, kuid arheoloogia andmetel elasid XIII sajandi alguses sealkandis juba lätlased.

1211. aastal, kui leedulased tungisid üle jõe Vidzemesse rüüsteretkele, lõid sakslased nad sealt välja ja Dubena juures toimus lahing, kus leedulased kaotasid üle 600 mehe ja röövsaagi.

1271 on Dubena asulat dokumentides mainitud.

1305, 12. märtsil toimus Dubena juures suur lahing leedulaste ja orduväe vahel, mille võitsid küll orduväed, kuid kus langesid ka Aizkraukle komtuur ja vend Johann von Schönhagen. Sellest teatas Sambia piiskopkonna kanoonik Preisimaal oma teoses Canonici Sambiensis Epitome gestorum Prussie.

1348 ostis Riia peapiiskopkonna vasall Nicolaus Üxküll Dubena (linnuse) oma vennalt Heinrichilt. Ilmselt vasallid elasid seal kohapeal.

1366 on linnust (hus Dubbena) esmakordselt dokumentaalselt mainitud tüliasjas, kui Riia peapiiskopi poolt Johannes Üxküllile läänileantud linnuse oli hõivanud Liivi ordu.

1559, Liivi sõja ajal on Dubenat (Dobbena) mainitud kui Vana-Väina ordukomtuuri mõisat, mille tsaar Ivan Julma vene väed maha põletasid.[3]

1915 augustist kuni 1918 veebruarini esimese maailmasõja ajal kaevusid Väina jõe vasakkaldal maasse saksa väed. Nad rajasid kaitsekraavid ja tranšeed ka Dignaja linnamäele.

1939. aastal tehti Dignaja linnamäel väljakaevamisi Elviira Šnore juhtimisel. Saadi 700 leidu varajasest rauaajast kuni XIII sajandini.

1989 ja 1990 tehti seoses melioratsioonitöödega arheoloogilisi väljakaevamisi Dignaja linnamäe lõunapoolses kõrges otsas. Andrejs Vasksi juhtimisel kaevati läbi plats pindalaga 898 m². Tehti kindlaks vana asulakoha olemasolu VI–XI sajandini, kuid keskaegsest linnusest ja kultuurikihist ei leitud mingeid jälgi.[4]

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Dignaja linnamägi on põhja-lõuna suunaline 3 m kõrge küngas, mille lõunaotsas on kõrgendik, mis ulatub 13 meetrit üle ümbritseva maastiku ja asub 103,8 m üle merepinna.[5]

Ürikus olev väljend "Hus Dubbena" viitab, et tegemist on pidanud olema tõenäoliselt kivist majalinnusega. Läti ajaloouurijad on arvanud, et tegu võis olla ka puidust linnusega, kuid siis oleks pidanud maapinnas siiski säilima kivist vundamendid ja keldrid, mida aga Dignaja linnamäelt pole leitud.

Lätis on mitmeid vanu linnuseasupaiku, mis on kirjalikult mainitud, kuid koht ise on üles leidmata. Alles hiljaaegu on hakatud tähelepanu pöörama võimalikule linnusekohale Jekabpilsi külje all Aabeli saarel (Ābeļu sala), Krustpilsi piiskopilinnusest 5 km Väinat mööda ülesvoolu, mille kohta pole teada tema nime.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]