Draßburg

Draßburg
saksa Draßburg ungari Darufalva, Daru-Falva horvaadi Rasporak
Pindala	9,7 km² (2018)
Elanikke	1199 (1.01.2018)
Koordinaadid	47° 45′ N, 16° 29′ E
Asend Mattersburgi ringkonnas

Draßburg on vald (Gemeinde) Austrias Burgenlandi liidumaal Mattersburgi ringkonnas. Vallas elab arvukalt Burgenlandi horvaate.

Ajalugu

1933. aastal leiti Draßburgist Venus von Draßburg, 9,5 cm suurune neoliitikumi kild, mis määrati stilistiliselt lineaarkeraamika kultuuri alla. Seega viitab see asundustegevusele Kristuse 5. aastatuhandel. Rauaajal oli piirkond osa keltide Noricumi kuningriigist ja kuulus Schwarzenbacher Burgbergi keldi mäetipul asuvat Burgi asulat ümbritsevasse piirkonda. Hiljem roomlaste ajal oli tänane Draßburg Pannoonia provintsis.

Draßburgi kihelkonnakirik

Draßburgist läänes kuni 370 m üle merepinna kõrguva Taboraci terrassil avastati 1904. aastal koos neoliitikumi, rooma ja keskaegsete leidudega La Tène perioodi leiud. Tähtsaim ese oli pseudofiligraansete kaunistustega La Tène käevõru. Aastatel 1933–1934 avastati Burgenlandi Riikliku Muuseumi väljakaevamistel veel selle perioodi esemeid. Kõik leitud esemed olid maetud neoliitikumi pinnasekihti. 1955. aastal leiti veel esemeid hilise La Tène perioodist. Taboraci asustusjäljed pärinevad ajavahemikust 1. sajandi teisest poolest eKr kuni 1. sajandi esimese pooleni pKr.

Taboraci alal asus varakeskajal ringmüüriga kindlustus, mis hävis 11. sajandil. Nimi "Taborac" viitab hussiitidele, kes panid oma sõjalaagritele 15. sajandil nimeks "Tabor". Värskemad allikad näitavad, et Draßburgis viibisid hussiitidest palgasõdurid. Nii et nimi Taborac on õige. Hussiidid lähevad tagasi Tšehhi reformaatori Jan Husi juurde. Ta põletati ketserina 1415. aastal. Ta eitas paavsti ilmeksimatust, "kritiseeris kiriku rikkust ja tunnistas piibli kehtivaks ainult usuküsimustes". Surmaotsus vallandas protestid ja vabadusliikumise Böömimaal ja kaugemalgi, mis levis ka Burgenlandi-Lääne-Ungari piirkonda. Hussiidid olid sotsiaalselt revolutsioonilised, osalesid arvukates vaenustes ja rüüstamistes ning üks hussiitide palgasõdurite rühmitus palgasõdurite juhi Georg (Jörg) von Lichtenbergi und Vöttau juhtimisel kasutas Draßburgi kindlustusi kindlustatud laagri Taborina. "1465. aasta paiku jätsid hussiidid tõenäoliselt Draßburgi tabori maha ja evakueerisid". Draßburg oli 15. sajandil osaliselt mahajäetud; 16. sajandil külasse elama asunud horvaadid kasutasid Tabori kohta deminutiivi "Taborac", mille võtsid omaks ülejäänud saksa elanikkond ja mis on säilinud tänapäevani.