Dokdo/Takeshima küsimus
Dokdo (korea keeles 독도) või Takeshima (jaapani keeles 竹島) on väike saarestik Ida- ehk Jaapani meres, mille üle käib aastakümneid kestnud territoriaalne vaidlus Lõuna-Korea ja Jaapani vahel. Rahvusvaheliselt tuntakse saarestikku ka nime Liancourt Rocks all. Vaidlus ei piirdu pelgalt geograafilise küsimusega, vaid kajastab sügavaid ajaloolisi haavu, rahvuslikku identiteeti ja geopoliitilisi pingeid. [1]
Geograafiline asukoht ja omadused
[muuda | muuda lähteteksti]
Dokdo/Takeshima paikneb ligikaudu 119 meremiili kaugusel Korea mandrist ja 117 meremiili kaugusel Jaapani mandrist. Lähimad suuremad saared on Lõuna-Korea Ulleungdo (49 meremiili) ja Jaapani Oki saar (86 meremiili). [2]
Saarestik koosneb kahest suuremast kivimist, Ida- ja Läänekalju, ning umbes 30 väiksemast kivist, olles kogupindalaga ligikaudu 0,187 km². See on vulkaanilise päritoluga ning koosneb peamiselt basaldist.[2] Maastik on künklik, kaljune ja raskesti ligipääsetav. Karmide ilmastikuolude tõttu on saar peaaegu elamiskõlbmatu ning seal viibivad peamiselt Lõuna-Korea rannavalvurid ja mõned kalurid.[2] Saare ümbruses on rikkalikud kalavarud ja selle asukoht mõjutab oluliselt majandusvööndite (EEZ) piire, mis annab saarestikule majandusliku ja strateegilise tähtsuse.
Ajalooline taust
[muuda | muuda lähteteksti]Korea
[muuda | muuda lähteteksti]Dokdo/Takeshima varaseim teadaolev mainimine pärineb aastast 512, kui Korea Silla kuningriigi ametnik Isabu hõlmas Ulleungdo ja selle ümbruse, sealhulgas Dokdo, Korea koosseisu.[1] Hiljem on saart mainitud mitmetes Korea kroonikates nagu Samguk sagi (삼국사기) ja kuningas Sejongi dokumendid.[1] Mitmetel 18.-19. sajandi Korea ja ka Jaapani kaartidel on saar kujutatud osana Koreast.[3]
Jaapan
[muuda | muuda lähteteksti]Jaapani varaseim viide pärineb aastast 1618, mil Tottori klann andis loa Jaapani kaupmeestele kalastamiseks Ulleungdo ümbruses.[1] 1905. aastal, Vene-Jaapani sõja ajal, annekteeris Jaapan ametlikult Dokdo, väites, et tegemist oli terra nulliusega. Korea ei tunnusta seda, viidates varasematele suveräänsuse tõenditele.[1]
Kaasaegne olukord
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast teist maailmasõda jäi saare kuuluvus ebaselgeks, kuna 1951. aasta San Francisco rahulepingus Dokdot eraldi ei mainitud.[4] Lõuna-Korea määratles aga oma territoriaalveed 1952. aastal nn Rhee joonega, hõlmates ka Dokdo, ning on sellest ajast alates saart de facto hallanud.[1]
Ametlikud seisukohad
[muuda | muuda lähteteksti]Lõuna-Korea
[muuda | muuda lähteteksti]Lõuna-Korea seisukoht on, et Dokdo on ajalooliselt, geograafiliselt ja juriidiliselt Lõuna-Korea territoorium. Lõuna-Korea viitab 6. sajandist alates dokumenteeritud suveräänsusele ning mitmetele ajaloolistele ja juriidilistele allikatele, sealhulgas 1877. aasta Jaapani Dajokani määrusele, mis kinnitas, et Jaapanil puudub seos Ulleungdo ja Dokdoga.[5]
Jaapan
[muuda | muuda lähteteksti]Jaapan väida, et Takeshima on alates 1905. aastast olnud Jaapani seaduslik territoorium, mis liideti rahumeelselt, kui saar ei kuulunud ühelegi riigile. Jaapani ametlik seisukoht on, et Lõuna-Korea kontroll saare üle on ebaseaduslik okupatsioon ning Lõuna-Korea ei ole esitanud piisavat tõestust saare varasema valitsemise kohta. [6]
Põhja-Korea
[muuda | muuda lähteteksti]Põhja-Korea toetab Lõuna-Korea seisukohta, nimetades Jaapani nõudeid ebaseaduslikuks ning kutsudes üles ajaloolise õigluse taastamisele.[7]
Rahvusvaheline käsitlus
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvusvaheline üldsus, sealhulgas ÜRO, on hoidunud poolte valimisest. Enamik riike ja organisatsioone käsitleb Dokdo/Takeshima küsimust neutraalselt. Saart on nimetatud üheks maailma vaieldavamaks territooriumiks ning sageli kasutatakse selle kohta nime Liancourt Rocks.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Lee, Seokwoo; Lee, Hee Eun (2011). Dokdo: Historical Appraisal and International Justice (inglise). Martinus Nijhoff Publishers.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Kim, Sun Pyo (2004). Maritime Delimitation and Interim Arrangements in North East Asia (inglise). Brill.
- ↑ Korea.net, The truth behind Japan’s claims made through the pamphlet called "10 Issues of Takeshima", 2012.
- ↑ Hara, Kimie (2014). The San Francisco System and Its Legacies (inglise). Routledge.
- ↑ Hosaka, Yuji (2012). "Japan should Put an End to Its Distortion and Concealment of Dokdo Issues and Emerge as an Honest Nation". Consulate General of the republic of Korea in Chicago. Vaadatud 19. mail 2025.
- ↑ "Japan's Consistent Position on the Territorial Sovereignty over Takeshima". Ministry of Foreign Affairs of Japan. Vaadatud 19. mail 2025.
- ↑ "North Korea blasts Japan over claim to Dokdo". The Korea Times. 17. juuli 2021. Vaadatud 19. mail 2025.