Dmitri Gudkov

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Dmitri Gudkov (2013)

Dmitri Gennadjevitš Gudkov (vene keeles Дмитрий Геннадьевич Гудков; sündinud 19. jaanuaril 1980 Kolomnas Moskva oblastis Nõukogude Liidus) on Venemaa poliitik, endine Riigiduuma saadik.

Ta oli aastatel 2011–2013 poliitilise partei Õiglane Venemaa liige ja 2011–2016 Riigiduuma saadik. Duumas oli ta 2011–2013 Õiglase Venemaa fraktsiooni liige. 2016. aastal kandideeris ta Riigiduumasse poliitilise partei Jabloko poolt, kuid ei osutunud valituks.

2017. aastal teatas Dmitri Gudkov enda kavatsusest kandideerida 2018. aasta septembris toimuvatele Moskva linnapea valimistel. 23. juunil 2018 valiti Gudkov poliitilise partei Kodanikualgatus esimeheks. Samal kongressil muudeti partei nimi Muutuste Parteiks.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Gudkov lõpetas 1996. aastal füüsika-matemaatikakallakuga Moskva 625. kooli ja 2001. aastal Lomonossovi-nimelise Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusteaduskonna. Ta jätkas õpinguid MRÜ ajakirjandusteaduskonna aspirantuuris. 2003. aastal sai Gudkov veel teisegi kõrghariduse lõpetades eliitkõrgkooli Moskvas – Venemaa Föderatsiooni Välisministeeriumi Diplomaatia Akadeemia maailmamajanduse teaduskonna.[1]

Poliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Riigiduuma saadik Dmitri Gudkov oma kabineti ees (juuni 2015)
Dmitri Gudkov esinemas Moskva munitsipaalsaadikute kandidaatide kongressil (aprill 2017)

Märkimisväärse aja oma poliitilises karjääris käis Gudkov oma isa Gennadi Gudkovi jälgedes. Kui Gudkov-vanem võitis 2001. aastal saadikukoha Riigiduumasse ja ühines duumas saadikurühmaga Rahvasaadik, sai Gudkov-noorem tööle selle saadikurühma aparaati. 2003. aastal järgnes ta isale Venemaa Föderatsiooni Rahvaparteisse (NPRF). Kuniks isa oli partei aseesimees, oli poeg pressiteenistuse asejuht. 2004. aprillis sai Gudkov-vanemast partei esimees ja Gudkov-noorem edutati pressiteenistuse juhiks. Ühtlasi võttis ta osa noorsoo ühiskondliku kogu loomisest. 2005. aasta detsembris kandideeris Dmitri Gudkov Riigiduumasse, kuid kogus valimistel vähe hääli (1,5%) ja mandaati ei saanud. Pärast NPRF-i ja Õiglase Venemaa ühinemist sai Gudkov-vanem partei poliitbüroo liikmeks ja Gudkov-noorem pressiteenistuse juhiks. 2009. aastal asus ta Õiglase Venemaa egiidi all tegutsenud noorsooliikumise Venemaa Noored Sotsialistid etteotsa.[1]

2009. aasta juunis valiti Dmitri Gudkov Õiglase Venemaa keskkomitee liikmeks. 2010. aastal sai ta Venemaa Föderatsiooninõukogu esimehe Sergei Mironovi nõunikuks. Aasta hiljem, 2011. aasta detsembris, pääses ta Õiglase Venemaa kandidaadina Riigiduumasse. Duumasaadik Gudkov võttis aktiivselt osa kohe pärast valimisi 2011. aasta detsembris alanud protestimiitingutest Riigiduuma valimistulemuste vastu – temast sai üks nende miitingute korraldajaid.[1]

2012. aasta septembris võttis Riigiduuma Gennadi Gudkovilt saadikumandaadi. Oktoobris sai Gudkov-vanemast Gudkov-noorema abi Riigiduumas. 2012. aasta oktoobris valiti mõlemad Venemaa opositsiooni koordinatsiooninõukogusse. 2013. aasta jaanuaris pärast osalemist Moskvas toimunud protestimarsil "Marss lurjuste vastu" esitas Õiglase Venemaa juhtkond Gennadi ja Dmitri Gudkovile ultimaatumi – kas astuda välja Koordinatsiooninõukogust või lahkuda Õiglase Venemaa ridadest. Gudkovid vastasid keeldumisega. Sama aasta märtsis heideti nad parteist välja.[1]

Dmitri Gudkov oli 2014. aasta märtsis üks neljast Riigiduuma saadikust, kes ei hääletanud seaduse, mis sätestas Krimmi ühendamise Venemaa Föderatsiooniga, poolt. Ta ei hääletanud ka vastu (ainsana hääletas vastu Ilja Ponomarjov).

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Dmitri Gudkovi isa Gennadi Gudkov on poliitik ja ettevõtja, ema Marija Gudkova on turvafirma Julgeolekustruktuuride Ühendus Oskord direktorite nõukogu esimees.[2] Gudkovi noorem vend Vladimir Gudkov on võlgade sissenõude firma peadirektor.

Dmitri Gudkovil on esimesest abielust ajakirjanik Sofja Gudkovaga kaks last: tütar Nastja ja poeg Vanja. 2012. aasta juunis abiellus Gudkov enda pressiesindaja Valerija Surškovaga.[1]

Gudkov mängib kitarri ja harrastab sporti. Korvpallis on ta saanud meistrikandidaadi järgu. Võõrkeeltest valdab ta inglise keelt.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]