Ditmar (Pommeri)

| See artikkel on Pommerist Kolbergist pärit suguvõsast; Saaremaalt pärit suguvõsa kohta vaata artiklit Ditmar (Saaremaa). |
Ditmar (kuni XIX sajandini Dittmar) (vene keeles Дитмар) oli Pommerist Kolbergist pärit literaadi- ja aadlisuguvõsa.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Päritolu küsimus
[muuda | muuda lähteteksti]Perekonnatraditsiooni järgi olid Dit(t)marid juba XVI sajandil Saaremaal elanud Ditmari suguvõsa haru. Selle teooria kohaselt oli Pommeris Kolbergis sündinud Püha ja Pöide pastor Johann Ludwig Dittmar (1713–1763), kellega algab suguvõsaliin, 1726. aastal Eestimaal rüütelkonda vastu võetud Otto Wilhelm von Ditmari (u 1682–1754) poeg. Perekonnatraditsiooni toetas muuhulgas genealoog parun Harald von Toll. Ta pidas ekslikuks Klingspori teoses Baltisches Wappenbuch toodud seisukohta, et Ditmarid ja Dittmarid on erinevad suguvõsad. Tema käsitluses on kummatigi puudujääke. Tolli koostatud sugupuus samastas viimane Otto Wilhelmi poja staabikapten (selle auastme omistamine on küsitav) Otto Johanni (sündis 1721) pastor Dittmariga ja kirjutas viimase lapsed Otto Johanni nimele. See aga ei ole tõene: Toll ei olnud üldse võtnud arvesse Pöide kirikuraamatu andmeid.[1]
Et tegemist on siiski erinevate suguvõsadega, osutab asjaolu, et Dittmarite vana vapp oli täiesti erinev (kui hilisemal vapil kujutati vapikilbil kolmnurka koos kuueharuliste tähtedega, siis varasemal oli kujunduselementideks pullipea ja jooksev rebane). Saaremaa Ditmarite vapi võtsid nad kasutusele alles alates 1840. aastatest. Samuti kirjutasid nad oma nime erinevalt (Dittmar), nimekuju Ditmar tuli käibele alles XIX sajandil.[2]
Dittmarid ja Ditmarid rüütelkonna matriklis
[muuda | muuda lähteteksti]1804. aastal võeti Alexander von Dittmar (1781–1856) Saaremaa rüütelkonna matriklisse (nr 22). Tema noorem vend kindralmajor Georg von Dittmar (1789−1852) immatrikuleeriti 7. detsembril (vkj) 1833. Edmund von Ditmar (1842−1892) võeti 1869. aastal Liivimaa rüütelkonna matriklisse.[3] 1845. aastal kanti suguvõsa Moskva kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse (II raamat).[4]
Suguvõsa liikmeid
[muuda | muuda lähteteksti]Dittmar
[muuda | muuda lähteteksti]- Johann Ludwig Dittmar (1713–1763), Püha ja Pöide pastor
- Kaspar Ludwig von Dittmar (1742–1793), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), kolleegiuminõunik, Eestimaa valitsusnõunik
- Reinhold Friedrich von Dittmar (1777–1854), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Kalju ja Kohatu mõisnik
- Alexander Ludwig von Dittmar (1781–1856), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), õuenõunik, Saaremaa konvendisaadik, Saaremaa maakohtunik, Paju mõisnik
- Georg Wilhelm von Dittmar (Ditmar) (1789−1852), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), polgu- ja brigaadikomandör, Saaremaa maamarssal, mõisaomanik
- Fjodor Aleksandrovitš Dittmar (1835−pärast 1906), tõeline riiginõunik, teedeinsener
Ditmar
[muuda | muuda lähteteksti]- Napoleon von Ditmar (1834–1909), Venemaa keisririigi sõjaväelane (suurtükiväe reservporutšik), Saaremaa maakohtunik, Kuressaare linnapea, Küdema ja Ohtja mõisnik
- Viktor Karl Maximilian von Ditmar (1866–1935), Eesti riigikohtunik ja diplomaat
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 98, allmärkus.
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 724.
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 98.
- ↑ Московское дворянство. Алфавитный список дворянских родов с кратким указанием важнейших документов, находящихся в родословных делах Архива Московского Дворянского Депутатского Собрания. – Москва: Тип. Л. В. Пожидаевой, 1910. Lk 132.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Raspe, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 277 .
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 724, 730−731 .
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 96–106 .
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1974. Lk 500.
- Немцы России. Энциклопедия. Tом 1 (A–И). Председатель редакционной коллегии В. Карев. Москва: Издательство Общественная Академия наук российских немцев, 1999. Lk 718–719 .
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Род эзельских Дитмаров из колена Иоганна Людвига saidil ezabl8.wixsite.com