Digi

Allikas: Vikipeedia

[digi] on infotehnoloogia ajakiri, mida annab välja Presshouse OÜ ja trükib Printall. [digi] ilmub kord kuus, 12 numbrit aastas.

Esimene [digi] number anti välja 1. mail 2005 hinnaga 33 krooni. Algselt oli iga ajakirjaga kaasas CD-ROM, välja arvatud [digi] nr 2, millega tuli kaasa Skype'i stardipakett. Alates 2007. aasta jaanuari väljaandest maksis ajakiri 35,90 krooni. Ajakiri on euro ajal maksnud 3,49 eurot ja alates 2014. aasta detsembrist 3,90 eurot.

[digis] oli 2007. aasta augusti seisuga neli rubriiki: "Värske kraam", "Järele proovitud", "Kuidas" ja "Play", lisaks alarubriigid nagu: "Naistekas", "Termomeeter", "Üks-null" jt. [digis] oli 2017. aasta augusti seisuga seitse rubriiki: "Värske kraam", "Järele proovitud", "Võrdlustestid", "Kuidas ...", "Mängud", "Ostujuht" ja "Kõige-kõige", lisaks alarubriigid nagu: "Eksperiment", "Persoon", "Topid" jt.[1]

Sisu toimetus koosnes algul Henrik Roonemaast ja Leho Lahtveest. Sven Vahar liitus kolleegiumiga 2006. aasta juulis, olles varem olnud kaasautor. Martin Mets alustas [digi] keeletoimetajana ja jätkas [play] kaasautorina seiklusmängudest kirjutades. 2008. aasta märtsis vahetas toimetaja Leho Lahtvee, kelle valdkonda [play] kuulus, töökohta ja sama aasta aprillis asus kohale Martin Mets. Leho Lahtvee jätkab siiani kaasautorina, kuid tema valdkonda kuulunud [play] rubriik on nimetatud ümber rubriigiks "Mängud" seoses kujunduse vahetamisega 2015. aasta oktoobris.

[digi] kodulehel on üleval kogu arhiiv kuni kuue värskeima numbrini. Ajakirjad on tasuta allalaaditavad ja PDF-vormingus.[2]

Kuni septembrini 2013 trükkis ajakirja Unipress, seejärel Printall.

Ajakiri on üle elanud mitu uuenduskuuri. Muutunud on nii disain, rubriigid kui ka hinnangusüsteemid. Näiteks pole 2008. aasta septembrist [digi] esikaanel naismodelle, kes figureerisid alates stardist (välja arvatud kahel jõulunumbril). Kuni 2015. aastal toimunud ümberkujundamiseni olid säilinud juba alguses kujunenud [digi] logo kuju ja helesinine värvus, aga 2015. aastal toimunud [digi] täielik ümberkujundamine tõi endaga kaasa ajakirja mõõtmete suurenemise, kaasaegseid detaile ja seninägematu värvikirevuse ajakirja kujunduses ning logo kirjastiili juures väikse muutuse. Alates aprillist 2017 vahetab kaanel olev logo iga kuu värvi. Siiski on läbi aegade jäänud [digi] üheks põhivärviks helesinine.

2015. aastal teatas senine peatoimetaja Henrik Roonemaa toimetusest lahkumisest, olles juhtinud ajakirja toimetust päris algusest.[3] Henrik Roonemaa asutas seejärel Hans Lõugasega tehnikauudiseid vahendava portaali Geenius.ee.[4] Pärast Henrik Roonemaa lahkumist sai peatoimetajaks senine toimetaja Martin Mets.[5] Tema asemel hakkas aasta hiljem toimetajaks senine kaasautor Oliver Hainsalu.[6] Martin Mets lahkus mais 2017 toimetusest, liitudes samuti Geenius.ee toimetusega.[7] Seejärel sai peatoimetajaks Kristjan Jung.[8] Juunis 2017 lahkus toimetaja kohalt 2006. aasta juulis liitunud Sven Vahar, kes siiski jäi kaasautoriks.[9]

Septembrist 2019 hakkas [digi] välja andma Geenius Meedia.[10]

Toimetajad[muuda | muuda lähteteksti]

Ajakirja peatoimetaja on Kristjan Jung ja toimetaja Oliver Hainsalu.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ajakiri [digi], nr 148 (september 2015), lk 4-5
  2. http://www.digi.ee/category/arhiiv/
  3. Ajakiri [digi], nr 125 (september 2015), lk 4 (viide peatoimetaja veerule)
  4. http://www.ituudised.ee/uudised/2015/11/03/oktoobris-alustas-tegevust-uus-tehnoloogiauudiste-sait
  5. Ajakiri [digi], nr 126 (oktoober 2015), lk 4-5 (viide faktile, et Martin Mets on sellest ajast märgitud peatoimetajaks)
  6. Ajakiri [digi], nr 139 (november 2016), lk 5 (viide faktile, et Oliver Hainsalu on sellest ajast toimetaja ja vastavalt märgitud)
  7. https://geenius.ee/uudis/geeniusega-liitus-martin-mets/
  8. Ajakiri [digi], nr 146 (juuni 2017), lk 4-5 (viide faktile, et Kristjan Jung on sellest ajast märgitud peatoimetajana)
  9. Ajakiri [digi], nr 147 (juuli 2017), lk 5 (viide faktile, et toimetuse nimekirjas Sven Vaharit enam pole)
  10. "Henrik Roonemaa: [digi] on nüüd tagasi meie juures". Geenius.ee. Vaadatud 21.09.2019.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]