Detsentraliseeritud rahandus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Detsentraliseeritud rahandus (DeFi) on plokiahela põhine finants infrastruktuur, mis pakub traditsioonilisi finantsteenuseid avatumalt ning läbipaisvamalt. Detsentraliseeritud rahandus ei vaja vahendajaid nagu pangad, börsimaaklerid või börs ise. Nende asemel kasutatakse nutilepinguid plokiahelas.[1] November 2021 seisuga on detsentraliseeritud rahanduse varaline maht rohkem kui 113 miljardit Ameerika Ühendriikide dollarit.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Detsentraliseeritud rahanduse alustalaks on nutilepingud, mis said tuntuks eelkõige tänu Ethereumi plokiahelale aastal 2017. Ethereum ei ole ainuke plokiahel, mis sisaldab endas nutilepinguid – teised tuntumad on näiteks Polkadot, Solana, Avalanche ja Cardano.

Üks esimesi DeFi laenuplatvorme on MakerDAO, mis baseerub stabiilsel krüptorahal ja loodi aastal 2017.[3][4] MakerDAO võimaldab inimestel laenu anda ja laenata krüptoraha nimega Dai, mille väärtus on kinnitatud Ameerika Ühendriikide dollari külge. MakerDAO kasutab nutilepinguid, mis juhivad ja valvavad laenu-, tagasimakse- ning likvideerimise protsesse, ning seeläbi soovib hoida Dai väärtust stabiilsena tsentraliseerimata ning autonoomselt.[5] Loogikalt meenutab see traditsioonilist hoiust ning laenu – hoiustaja teenib intressi oma hoiustatud summa pealt ning laenaja laenab krüptovaluutat, et sellega soovitud tehinguid teha – nt turul spekuleerimine.

Juunis 2020 alustas Compound Finance laenajate ning laenuandjate premeerimist lisaks traditsioonilisele intressimaksele krüptovaluutaga COMP. Krüptoraha COMP on omakorda kaubeldav krüptoraha vahetusplatvormidel ning kui aja jooksul COMP väärtus kasvab, on laenajal võimalik teenida keskmisest kõrgemat investeeringu tootlust. Ka teised platvormid omandasid selle loogika ning nõnda sündiski "likviidsuse kaevandamine" või "saagikasvatus" – turuosalised liigutavad krüptovaluutasid erinevate platforimide ning erinevate fondide vahel platvormil, et maksimeerida investeeringu tootlust, kusjuures ei loe vaid intressimakse suurus ja tasud vaid ka pakutavate preemiate väärtus.[6]

Bloomberg väitis 2020 septembris, et tänu DeFi populaarsuse kasvule olid krüptovaluutad 2020 kaugelt parima tootlusega vara liik tõustes aasta jooksul 66%.[7]

Detsentraliseeritud rahandus on tõstnud tuntud riskikapitalistide nagu Michael Novogratz ja Bain Capital Ventures huvi krüptovaluutade vastu.[8]

Võimalused[muuda | muuda lähteteksti]

Detsentraliseeritud rahanduse üheks oluliseks osaks on detsentraliseeritud rakendused – DApps. Need rakendused viivad ellu rahanduslikke funktsioone hajutatud pearaamatutes, ehk plokiahelates. DAppide kasutamine annab võimaluse hoiduda traditsioonilistest finantsinstitutsioonidest ja lisaks sellele annab loob ka võimaluse, kus ei kasutaja ei pea kasutama tsentraalseid krüptovaluutavahetusplatvorme. Tehingud toimivad otse nendes osalejate vahel kasutades nutilepingute programme, mis on üldiselt avatud lähtekoodiga ning mille arenduse eest vastutab kogukond.[9]

Ligipääs DAppidele toimub tavaliselt läbi brauserilaiendi või eraldi rakenduse. Üks tuntumaid on näiteks MetaMask, mille abil on võimalik suhelda Ethereumi plokiahelaga läbi digitaalse rahakoti.[10] DAppe saab omavahel ühendada ning selle tulemusena luua keerulisemaid finantsteenuseid.[11] Näiteks andes laenuks krüptovara nagu näiteks Dai või USD Coin protokollil Aave annab teistele võimaluse võtta neid krüptorahasid laenuks pannes tagatiseks tema enda krüptovara.[12]

Veel üks näide DeFi protokollidest on Uniswap – detsentraliseeritud küprtovaluutavahetus, millel saab kaubelda tokenitega(tõend, mis väljendab plokiahela süsteemis mistahes päringut või õigust)[13], mis on väljastatud Ethereumi plokiahelas. Tsentraliseeritud valuutavahetuse kasutamise asemel või orderite edasi vahendamise asemel, maksab Uniswap oma kasutajatele, et need moodustaksid likviidsusfondid. Vastutasuks saavad kõik kasutajad protsendi vahendustasudest. Kuna Uniswapil platvormi valitsevad selle kasutajad, puudub tsentraliseeritud kontroll ja kõik arendusmeeskonnad võivad avatud koodibaasiga tarkvara kopeerida puudub kontroll identiteetide üle, kes platvormi kasutavad ning kas kõik vastab KYC/AML reeglitele. See aga seab kahtluse alla selliste platvormide legaalsuse riiklike võimuorganite vaatenurgast.[14]

Ohud[muuda | muuda lähteteksti]

Detsentraliseeritus ning uudsed lahendused toovad kaasa ka uued ohud ja riskid. Levinud on küberrünnakud ning ka vead koodis.[12] Plokiahela tehinguid ei ole võimalik tagasi pöörata, seega võltsitud või vigaseid DeFi tehinguid ei ole võimalik lihtsalt parandada. Kui kasutajad unustavad enda parooli või sisestavad ülekannet tehes vale aadressi, on nende vara kadunud igaveseks.

Inimesed DeFi protokolli taga võivad kaduda ning investorite rahad endaga kaasa võtta, nii juhtus näiteks Sushiswapiga. Kuna DeFi kood on avalik, on väga lihtne teha koopiaid olemasolevatest platvormidest. Augustis 2020 kopeeris anonüümne üksus nimega Chef Nomi Uniswapi koodi ning lansseeris DeFi valuutavahetusplatvormi nimega SushiSwap. Vaid päevadega sai SushiSwapi token nimega Sushi sadu miljoneid kasutajate raha ning Septembri alguses Chef Nomi väljus projektist. Müües oma tokenid teenis Chef Nomi umbes 13 miljonit Ameerika Ühendriikide dollarit. See aga vallandas ahelreaktsiooni – Sushisse investeerijate pettumus tõi kaasa 80% kukkumise Sushi hinnas osas, mis omakorda vallandas ligi 15 miljardi Ameerika Ühendriikude dollari suuruse languse üle kogu DeFi sektori.[15]

Detsentraliseeritud majandust on võrreldud ka ICO hullusega aastast 2017.[12] Kuna puudub usaldusväärne vahendusisik, kes pakub ka kliendituge on krüptomaailmas kogenematul investoril eriti suur oht rahast ilma jääda.[16]

Aasta 2021 aprilli seisuga oli ligi pool krüptovaluutadega kuritegudest seotud detsentraliseeritud rahandusega.[17] Põhjuseks tuuakse kombinatsioon olematust või puudulikust regulatsioonist või arendajate ebakompetentsusest. DeFi vargused saavad tekkida kas tehniliselt haavatavete projektide häkkimisest või "vaiba alt ära tõmbamisest", kus projekti loojad turundavad projekti koos mõjuisikutega krüpto sfääris ning peale seda väljuvad projektist ootamatult ja järsku, mis toob kaasa kõnealuse krüptovaluuta väärtuse kokku kukkumise.[18]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Schär, Fabian (05.02.2021). "Decentralized Finance: On Blockchain- and Smart Contract-Based Financial Markets". Review. Vaadatud 09.01.2022.
  2. Gans, Nicholas (15.11.2021). "How Decentralized Finance (DeFi) Is Disrupting Active Asset Management". Forbes. Vaadatud 09.01.2022.
  3. MakerDAO. "The Maker Protocol: MakerDAO's Multi-Collateral Dai (MCD) System". Vaadatud 09.01.2022.
  4. S. Bhat, A. Kahya, R. Kumar and B. Krishnamachari (2021). "Simulating the MakerDAO stablecoin", IEEE International Conference on Blockchain and Cryptocurrency" (PDF). IEEE International Conference on Blockchain and Cryptocurrency. Vaadatud 09.01.2022.
  5. Kharif, Olga (26.08.2020). "Why 'DeFi' Utopia Would Be Finance Without Financiers: QuickTake". Bloomberg.com. Vaadatud 09.01.2022.
  6. Kharif, Olga (25.06.2020). "What's 'Yield Farming'? (And How Do You Grow Crypto?)". Bloomberg.com. Vaadatud 09.01.2022.
  7. Ossinger, Joanna (23.09.2020). "Crypto Is Beating Gold as 2020's Top Asset So Far". Bloomberg.com. Vaadatud 09.01.2022.
  8. Kharif, Olga (29.09.2020). "Novogratz Plows Ahead In DeFi Amid the 'Gamifying' of Crypto". Bloomberg.com. Vaadatud 09.01.2022.
  9. Chohan, Usman W. (26.01.2021). "Decentralized finance (DeFi): an emergent alternative financial architecture". Critical Blockchain Research Initiative (CBRI) Working Papers. Vaadatud 09.01.2022.
  10. Leising, Matthew (02.09.2020). "MetaMask's Blockchain Mobile App Opens Doors For Next-Level Web". Bloomberg.com. Vaadatud 09.01.2022.
  11. Kharif, Olga (27.08.2020). "Why 'DeFi' Utopia Would Be Finance Without Financiers: QuickTake". Bloomberg.com. Vaadatud 09.01.2022.
  12. 12,0 12,1 12,2 Wilson, Tom (26.08.2020). "Boom or bust? Welcome to the freewheeling world of crypto lending". Reuters.com. Vaadatud 09.01.2022.
  13. Finantsinspektsioon (15.06.2021). "Virtuaalraha (ICO)". fi.ee. Vaadatud 09.01.2022.
  14. Kharif, Olga (16.10.2020). "DeFi Boom Makes Uniswap Most Sought-After Crypto Exchange". Bloomberg.com. Vaadatud 09.01.2022.
  15. Kharif, Olga (11.09.2020). "Crypto Exchange Gets Millions After Copy-Paste of a Rival's Code". Bloomberg.com. Vaadatud 09.11.2022. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  16. Braun, Alexander; Cohen, Lauren H.; Xu, Jiahua (mai 2020). "fidentiaX: The Tradable Insurance Marketplace on Blockchain". Harvard Business School. Vaadatud 09.01.2022.
  17. Chavez-Dreyfuss, Gertrude (14.05.2021). "Cryptocurrency Crime Declines But 'DeFi' Fraud Soars: CipherTrace". Insurance Journal. Reuters. Vaadatud 09.01.2022.
  18. Combs, Veronica (24.08.2021). "Don't get rugged: DeFi scams go from zero to $129 million in a year to become top financial hack". TechRepublic. Vaadatud 09.01.2022.