Detsentraliseeritud andmetöötlusplatform

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Detsentraliseeritud andmetöötlusplatform (ingl. Decentralized computing) tähendab informatsiooni töötlemiseks vajaliku riist- ja tarkvara kohalikku kasutust. See on vastupidine tehnoloogiline lahendus tsentraliseeritud andmetöötlusele, mis toimub ühes asukohas, s.t serveris või siis selle poolt hallatuna pilvepõhises keskkonnas.

Algselt toimus infotöötlus vaid suurtes keskarvutites, personaalarvutite kasutuselevõtuga protsess detsentraliseeriti, pilvepõhiste teenustes ta taas detsentraliseeritid ja nüüd taas detsentraliseeritakse. Seda tsüklilist arengut põhjustab riist- ja tarkvara areng: detsentraliseerimine sai võimalikuks tänu kompaktse riistvara kiirele arengule ja selle potentsiaalse võime kasvule, mis ületas ärirakenduste vajadusi. Kui see ülejääk kasvas märkimisväärseks, siis pakkus see võimalust jõudeolekus oleva ressurssi ärakasutamiseks (Golem).

Tsentraliseeritud (ka pilvepõhise) arvutisüsteemi eeliseks on see, et pole vaja soetada ega uuendada kasutatavaid programme, nende kasutamisel tasutakse vaid selle eest, mida tegelikult kasutatakse ja see on alati uusimas vormis. Tsentraliseeritud süsteemis on paljudel inimestel võimalik töötada internetis samaaegselt sama dokumendiga, kuigi nad füüsiliselt võivad asuda maailma erinevates otstes.

Detsentraliseeritud arvutisüsteemide kollektsioon on suurema arvutivõrgu komponendid, mida hoiavad võrdselt olulised ja võimekad kohalikud jaamad. Need süsteemid on võimelised töötama üksteisest sõltumatult.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Detsentraliseeritud andmetöötlust võimaldavale tarkvarale pani aluse ameerika arvutiteadlase ja krüpograaf David Chaumi (s. 1955) oma töödega. 1979. aastal kirjeldas ta detsentraliseeritud arvutisüsteemi. See pakkus lahendust anonüümse e-posti keskkonna loomiseks, mis detsentraliseeris sõnumita autentimise protokolli. Selle alusel loodud anonüümse sidevõrgu Onion Routing’u (TOR-brauseri eelkäia) kaudu propageeris ta detsentraliseerimist propageerivad Mix Network’i filosoofiat. 1980 aastal patenteeris ta detsentraliseeritud maksesüsteemi idee. 1982. aastal kaitses ta väitekirja "Computer Systems Established, Maintained, and Trusted by Mutually Suspicious Groups", milles esitas esimese teadaoleva nägemuse plokiahela protokollist. Bitcoin’i rakendus põhines 90% ulatuses sellel tööl. 1990 aastal käivitas ta maailma esimese digitaalse maksesüsteemi e-Cash. Seetõttu peetakse teda õigustatult digiraha leiutajaks.[1]

P2P lahendus[muuda | muuda lähteteksti]

Partnervõrgustikul (ingl. Peer-to-peer) põhinev süsteem töötab samaaegselt erinevates serverites, mis on omavahel ühendatud kiirete sideliinidega. See eristub tsentraliseeritud süsteemist sellega, et tal ei ole ühtegi peamist operatsiooni-süsteemi, millele tööd läbi viivad arvutid oleksid allutatud. Selline tarkvara arendamise ja teabe töötlemise viis hoiab arendaja kulud madalad ja tagab efektiivse tegevuse. Näiteks LAN-sõnumiside töötab sellisel viisil, s.t suhtleb ilma keskserverita.[2]

Failide jagamise rakendused[muuda | muuda lähteteksti]

Detsentraliseeritud andmetöötluse põhimõttel töötab näiteks Napsteri nime all tuntuks saanud muusikafailide jagamise rakendus. Kuna muusikatööstust valitsevad suurettevõtted kaotasid seetõttu suure osa oma tuludest, siis algatasid nad kohtumenetluse Napsteri vastu. Ja kuna kohus leidis, et Napster levitas faile autoriõiguse seadusi rikkudes, siis selle tegevus lõpetati.[3]

Kuna nõudlus failide jagamist võimaldava tarkvara järele jäi p[sima, siis loodi uus programm - Gnutella nii, et see pakuks vähem võimalusi kohtulikuks vaidlustamiseks. Uus tarkvara võimaldas failide jagamist ilma keskse kataloogita ning selle detsentraliseeritud ülesehitus ja tegevus varjas selle kasutajate toiminguid võimalike süüdistuste eest.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Alan T. Sherman, Farid Javani, Haibin Zhang, Enis Golaszewski (January–February 2019). "On the Origins and Variations of Blockchain Technologies". IEEE Security & Privacy. 17 (1): 72–77. doi:10.1109/MSEC.2019.2893730.[1]
  2. Crowcroft, Jon. Moreton; Tim. Pratt, Ian. Twigg (2003). "Peer-to-Peer Systems and the Grid" (PDF). Retrieved 2013-11-06.[2]
  3. Evangelista, Benny; Writer, Chronicle Staff (2002-09-04). "Napster runs out of lives -- judge rules against sale". SFGate. Retrieved 2019-07-25.[3]