Deniss Voronenkov

Allikas: Vikipeedia

Deniss Voronenkov (vene keeles Денис Николаевич Вороненков; 10. aprill 1971 Gorki23. märts 2017 Kiiev[1]) oli Venemaa poliitik.

Ta oli aastatel 20112016 Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma kuuenda koosseisu saadik, Riigiduuma julgeoleku ja korruptsiooni vastu võitlemise komitee liige, Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei fraktsiooni liige.

2016. aastal kandideeris Voronenkov Riigiduuma seitsmendasse koosseisu Nižni Novgorodi oblasti ühemandaadilises valimisringkonnas nr 129, kuid ei osutunud valituks.

Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei Keskkomitee aseesimehe ja Riigiduuma saadiku Vladimir Kašini sõnul oli Voronenkovil polkovniku auaste.

Voronenkov emigreerus 2016. aasta oktoobris koos perekonnaga Ukrainasse. Sama aasta detsembris sai Voronenkov Ukraina kodakondsuse ja teatas Venemaa kodakondsusest loobumisest. Voronenkovi sõnul läks ta Ukrainasse, kuna FSB jälitas teda. Enda sõnul ei hääletanud ta Riigiduumas Krimmi Venemaaga liitmise poolt. Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei kustutas varsti pärast seda avaldust Voronenkovi partei nimekirjast. 14. veebruaril 2017 lisati ta Venemaa Föderatsiooni tagaotsimisnimekirja 2011. aastal Moskva kesklinnas viis miljonit dollarit maksva hoone vaenuliku ülevõtmise eest. Sama aasta 27. veebruaril lisati ta rahvusvahelisse tagaotsimisnimekirja.

2017. aasta 23. märtsil kell 11.30 tapeti Voronenkov ja tema ihukaitsja Kiievis, mil nad olid teel endise Venemaa Riigiduuma saadiku Ilja Ponomarjoviga kohtumisele. Voronenkovi ründas ukrainlane Pavel Paršov, kes suri hiljem haigla operatsioonilaual.[2] Voronenkov andis tunnistusi Ukraina endise presidendi Viktor Janukovõtši vastu viimase riigireetmise süüdistusasjas ja selle kohta, kuidas valmistati ette Krimmi annekteerimist.[3] 2017. aasta 25. märtsil toimus tema matusetseremoonia Kiievi Püha Volodõmõri katedraalis.[2]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 19951999 sõjaväeteenistuse ajal oli Voronenkov Venemaa Föderatsiooni Sõjaväeprokuratuuri uurija, vanemuurija, prokuröri abi ja aseprokurör.[4]

Aastatel 20002001 oli ta Venemaa Föderatsiooni Riigiduumas valimisbloki Valimisliit Ühtsus vanemreferent ning 2001. aastal Venemaa Föderatsiooni Ülemkohtu kohtuosakonna peadirektori nõunik.[4]

Aastatel 2001–2006 oli Voronenkov Neenetsi autonoomse ringkonna Narjan-Mari linna aselinnapea, Neenetsi autonoomse ringkonna administratsiooni juhi asetäitja maapõue kasutamise küsimustes[4] ning Neenetsi autonoomse ringkonna administratsiooni juhi esimene asetäitja Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu ning Neenetsi autonoomse ringkonna omavaheliste tööasjade küsimustes. Samuti oli ta aastatel 2004–2007 Venemaa narkopolitsei juhi Aleksandr Bulbovi alluv.

2006. aastast kuni 2010. aasta veebruarini oli Voronenkov Peterburi Õigusinstituudi dotsent ja professor[4] ning pärast seda Peterburi Õigusinstituudi seaduse ja riigi teooria ning ajaloo osakonna juhataja.

Aastatel 2011–2016 kuulus ta Venemaa Föderatsiooni Kommunistlikku Parteisse, oli Venemaa Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu liige ja Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma kuuenda koosseisu liige.[4] Ühtlasi oli ta Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma julgeoleku ja korruptsiooni vastu võitlemise komitee liige.[4]

2013. aasta juunis esitas Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei Voronenkovi Arvestuskoja audiitoriks. Voronenkov ei osutunud valituks. 2014. aasta juunis räägiti, et Voronenkov tahab kandideerida Nižni Novgorodi oblasti juhiks.

2016. aasta juulis palus Voronenkov FSB juhtidel ja Venemaa Kommunikatsiooniministeeriumil keelata mobiilimängu "Pokemon Go" levitamine Venemaal, sest selle kasutajad võivad tema sõnul saada spionaaži ja terrorirünnakute osalisteks.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Skandaalid[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa ajaleht Sobessednik teatas 2001. aasta 15. augustil, et sama aasta aprillis võttis Voronenkov ärimehelt Jevgeni Trostentsovilt vastu 10 000 USA dollarit, et seista ärimehe huvide eest Riigiduumas. Sama aasta 30. juulil uurimine lõpetati.

2013. aasta 8. detsembril sattus Voronenkov haiglasse, sest kakles restoranis Kurševel endise FSB töötaja Andrei Murzikoviga.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Deniss Voronenkov sündis Gorkis (nüüd Nižni Novgorod) ja elas Sverdlovski tänaval (nüüd Bolšaja Pokrovskaja tänav). 2015. aastal elas tema vanaema Nižni Novgorodis. Samas linnas elasid ka Voronenkovi kaks venda – Andrei ja Maksim. Voronenkovil oli ka õde. Voronenkovi isa oli sõjaväelane, vanaisa Nikolai oli teise maailmasõja ajal sõjaväelendur. Voronenkovi vaarisa Akim Dudnitšenko juhtis Ukraina Monarhistlikku Liitu.

Abielust endise abikaasa Julijaga oli Voronenkovil kaks last[4]2000. aastal sündinud tütar Ksenija ja 2009. aastal sündinud poeg Nikolai.

2015. aasta märtsis abiellus Voronenkov ooperilaulja Marija Maksakova nooremaga. 2016. aasta 15. aprillil sündis neil poeg Ivan. 2016. aasta oktoobris asusid nad elama Ukrainasse.

Tsitaadid[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aasta novembris arvas Voronenkov Ukraina võimuvahetuse kohta järgmist: "Tänapäeva Ukraina – see pole ainult meie vennasrahva tragöödia. See on õppetund meile kõigile! Vaat mis juhtub noortega, kes on olnud mitmeid aastaid sihikindlalt allutatud teatud mõjutustegevusele – meedia, filmide, laulude, kooli, ümbritsevate inimeste igapäevase käitumise kaudu. 25 aasta jooksul on mitmeid põlvkondi noori kasvatatud Venemaa ja venelaste vastases meeleolus. Nüüd näeme selle tagajärge."

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "В Киеве убили бывшего депутата Госдумы Вороненкова". PBK. 23.03.2017.
  2. 2,0 2,1 Lauri Viirand (25.03.2017). "Fotod: Kiievis saadeti viimsele teekonnale mõrvatud Vene poliitik". ERR.
  3. "Ukraina allikad: Kiievis Vene poliitiku tapnud mehel on kirev taust" ERR, 24. märts 2017
  4. 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 4,12 "Biograafia". Lobbying. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. veebruar 2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]