Mine sisu juurde

Delta jõuk

Allikas: Vikipeedia

"Delta jõuk" (originaalpealkiri "Animal House") on 1978. aasta John Landise lavastatud komöödiafilm.

Film oli esimene ajakirja National Lampoon toodetud film, mis oli 1970. aastail USA ülikoolides populaarseim huumoriajakiri, kus tehti poliitilist ja kultuurisatiiri. Paljud Lampooni ajakirjanikud olid ise hiljuti ülikooli lõpetanud, mistõttu olidki Lampooni ajakirjad üliõpilaste seas populaarsed. Ka Lampooni esimene peatoimetaja Doug Kenney, kes oli üks filmi stsenaristidest, oli 1969. aastal Harvardi lõpetanud, paljud filmi stseenid baseeruvad tema enda üliõpilaselul.[1] Kolm filmi tegelast (Larry Kroger, Mandy Pepperidge ja Vernon Wormer) debüteerisid esmakordselt Lampooni 1973. aastal parodeeritud keskkooli 1964. aasta aastaraamatus National Lampoon's High School Yearbook.

Filmimine toimus 1977. aasta sügisel. Võttepaigaks leidmine oli raske, eriti kuna filmi tegevus toimus 15 aastat minevikus, seega sooviti leida ülikooli, mis polnud peale 1960. aastate algust liiga palju muutunud, kuid paljudele ülikoolidele polnud filmi käsikiri meele järele. Missouri Ülikool (Columbia, MO) andis loa filmimiseks, kuid selle vetostas ülikooli rektor Herbert W. Schooling peale käsikirja lugemist.[2] Filmimine toimus lõpuks Oregoni Ülikoolis (Eugene, OR), mille rektoriks oli toona William Beaty Boyd. Boyd oli 1966. aastal olnud California Ülikoolis Berkeleys asekantsler, kui tema poole pöörduti pakkumisega filmi "Lõpetaja" (The Graduate) filmimiseks ülikoolilinnakus, kuid ta kolleegid soovitasid tal sellest keelduda, kui filmi peeti liiga teravmeelseks ja piire tõukavaks, filmiti see hoopis Lõuna-California Ülikoolis. Kui "Lõpetaja" sai kassahitiks, oli Boyd otsustanud seda viga teist korda mitte teha. Ta pidas nõu üliõpilasesindusega, kes soovitasid, et kuigi stsenaarium oli suhteliselt sündsusetu ja sageli maitsetu, kirjeldas see väga naljakalt üliõpilaselu. Boydile maksti filmimise lubamise eest 20 000 dollarit, ta lubas filmitegemiseks isegi kasutada omaenda kantseleid. Samas esitas ta tingimuse, et filmis ei mainitaks Oregon Ülikooli nimepidi, mispeale filmis sai ülikooli nimeks Faber College.[3]

Film sai sooja vastuvõtu osaliseks, kriitik Roger Ebert andis filmile neli tärni neljast.[4] Lisaks nimetas ta filmi ka üheks aasta kümnest parimast filmist, saades nii ainsaks Lampooni filmiks, mis selle au osaliseks sai.[5] Filmitud 3 miljoni dollarilise eelarvega, teenis film kokku 120 miljonit dollarit, olles nii suurima kassatuluga komöödiafilm kuni "Ghostbustersi" väljalaskmiseni 1984. aastal. Filmi edu põhjal lasti 1979. aasta kevadhooajal ka USA kolmel suurimal telekanalil ABC, CBS ja NBC eetrisse ka selle baasil toodetud telesarju - ABCs "Delta House", CBSs "Co-Ed Fever" ja NBCs "Brothers and Sisters", millest ükski kaua ei kestnud.

1962. aastal soovivad kaks Faberi ülikooli esmakursuslast, Larry "Pinto" Kroger (Thomas Hulce) ja Kent "Flounder" Dorfman (Stephen Hurst) astuda mõnda korporatsiooni. Kui Omega Theta Pi on nende jaoks liiga eksklusiivne, külastavad nad räämas Delta Tau Chi maja, kus parasjagu käib suur peomöll. Kuna Flounderi vend Fred (1959. aasta lend) oli korporatsiooni endine liige, on Delta sunnitud nad vastu võtma. Nad tutvuvad korporatsiooni teiste liikmetega: alkohoolik John "Bluto" Blutarsky (John Belushi), ühingu president Robert "Hoov" Hoover (James Widdoes), karismaatiline naistemees Eric "Otter" Stratton (Tim Matheson), mootorrattur Daniel Simpson "D-Day" Day (Bruce McGill), Otteri parim sõber Donald "Boon" Schoenstein (Peter Riegert) ja Booni tüdruksõber Katy (Karen Allen).

Delta korporatsioon on juba dekaan Vernon Wormeri (John Vernon) juures katseajal liikmete halbade õpitulemuste ja halva käitumise tõttu - nad on kallanud ujulasse veokitäie kummikomme, toimetanud vilistlaste õhtusöögile meditsiinikooli loomade korjuseid, Halloweeni ajal puude otsa aluspesu riputanud ja korraldanud WCs plahvatusi. Soovides neist lõplikult vabaneda, teeb Wormer Omega konvendi president Gregg Marmalardile (James Daughton) ja kooli reservohvitseride väljaõppekorpuse (ROTC) kadetikomandör Douglas C. Neidermeyerile (Mark Metcalf) ülesandeks korraldada Deltadele "salajane topeltjälgimine" ja leida talle põhjus Deltade tegevusloa tühistamiseks. Alguse saab suur vembusõda Deltade ja Omegate vahel. Kui Neidermeyer kiusab Dorfmani, sundides teda tallis töötama, otsustavad Bluto, D-Day ja Dorfman talle kätte maksta, viies Neidermeyeri hobuse dekaani kabinetti, kuid D-Day annab Dorfmanile püstoli ja saadab ta hobust maha laskma (mis tegelikult on laetud paukpadrunitega). Kuigi Dorfman isegi ei sihi hobust, kui ka tulistab, siis ehmatab see hobuse surnuks. Marmalardi teadmata on Otter vahepeal ka maganud Marmalardi tüdruksõbra Mandy Pepperidge'ga Alpha Delta Pi korporatsioonist (Mary Louise Weller), kui Marmalard ise ei poolda abielueelset seksi.

Tulemas on psühholoogiaeksam. D-Day ja Bluto varastavad prügikastist eksami vastustelehte - eksamilehtede trükkimiseks kasutatud mimeograafi vahapaberi - kuid nad ei tea, et Omegad on enne juba trükkinud valede vastustega vastuselehe ja selle prügikastis ära vahetanud, mispeale langevad Deltade eksamitulemused nii madalale, et Wormer vajab vaid ühte nende pahategu, et ta saaks nad ära keelustada. Seepeale otsustavad Deltad korraldata toogapeo ja lähevad poodi, kus Otter tutvub ühe keskealise naisega, kes osutub dekaan Vernoni alkohoolikust abikaasa Marioniks (Verna Bloom), kuid kutsub ta siiski toogapeole. Pinto aga tutvub noore müüja Clorettega (Sarah Holcomb) ja kutsub tema peole. Peol olles, kui Pinto ja Clorette suudlevad, kukub Clorette purjuspäi kokku, mispeale Pinto otsustab teda mitte vägistada ja viib ta koju. Selgub aga, et Clorette on Faberi korrumpeerunud linnapea Carmine DePasto (Cesare Danova) 13-aastane tütar.

Wormer kutsub kokku üliõpilaskohtu, mis on sisuliselt kängurukohtuks, eesistujaks on Omegad - eesistujaks Marmalard ja korrapidajaks Neidermeyer. Kohus tühistab Deltade organisatsiooni ja konfiskeerib kõik esemed nende konvendikorterist, mispeale otsustavad Deltad minna Flounderi vennalt laenatud Lincolniga kruiisima. Nad satuvad ühte baari, kuid nende teadmata on see afroameeriklaste baar ja nad on sunnitud põgenema.

Järgmisel päeval saab Boon teada, et Katy veetis öö koos nende kanepisuitsetajast inglise keele professori Dave Jenningsiga (Donald Sutherland). Mandy sõber Barbara Sue "Babs" Jansen (Martha Smith), kes on ise ka Marmalardi armunud, ütleb talle, et Mandyl on Otteriga afäär, mispeale Babs kutsub Otteri ühte motelli, väites, et Mandy tahab temaga seal kokku saada. Tegelikult on sinna tulnud Omegad, kes Otteri läbi peksavad.

Wormer, saanud teada Deltade semestri kaalutud keskmised hinded, kutsub nad kokku ja teatab neile, et nende ülimadalate hinnete tõttu eksmatrikuleeris ta nad kõik ja teavitas nende kohalikke värbamiskomisjone, et nad on nüüd sõjaväekõlbulikud ning käseb neil esmaspäeval kella 9ks ülikooli territooriumilt lahkuda. Deltad valmistuvad lahkumiseks, kuid kui Otter tuleb läbipekstuna sisse, veenab Bluto neid kätte maksma, mida otsustatakse teha vilistaste kokkutuleku (homecoming) paraadi ajal. Ehitades Flounderi venna Lincolni ümber "Surmamasinaks" (Deathmobile), mille nad peidavad koogikujulise paraadilava sisse, sõidavad nad sellega paraadile ja tekitavad seal suure kaose, sõites sisse tribüünile, millel on Wormer koos naisega ja linnapea. Kui tribüün kokku kukub, küsib Hoover Wormerilt, kas ta saaks neile anda veel ühe võimaluse. Epiloogis näidatakse paraadikaost ja avaldatakse tegelaste saatused:

  • Hoover (1963. aasta lend) on advokaat Baltimore'is;
  • Kroger (1966. aasta lend) on National Lampooni toimetaja;
  • Marmalardist (1963) sai Nixoni Valge Maja adjutant, 1974. aastal langes vanglas vägistamise ohvriks;
  • Otter (1963) on günekoloog Beverly Hillsis;
  • Neidermeyer (1963) tapeti Vietnami sõjas oma meeste poolt;
  • Flounder (1966) on Encounter Groups of Cleveland Inci sensitiivteraapia juhendaja;
  • D-Day (1963) saatus on teadmata;
  • Boon ja Katy abiellusid 1964. aastal ja lahutasid abielu 1969. aastal;
  • Babs (1963) on giid Hollywoodis Universal Studios;
  • Bluto abiellus Mandyga ja valiti USA Senatisse.
  1. Schneider, A. "NPR : National Lampoon's Animal House, Present at the Creation". www.npr.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2010. Vaadatud 15. juunil 2025.
  2. "National Lampoon's Animal House". www.tcm.com (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 15. veebruar 2022. Vaadatud 15. juunil 2025.
  3. "A campus visitors' guide to 'Animal House' ... then and now". OregonNews (inglise). 15. august 2018. Vaadatud 15. juunil 2025.
  4. "National Lampoon's Animal House movie review (1978) | Roger Ebert". www.rogerebert.com (Ameerika inglise). Vaadatud 15. juunil 2025.
  5. ":: rogerebert.com :: Commentary :: Ebert's 10 Best Lists: 1967-present (xhtml)". rogerebert.suntimes.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. september 2006. Vaadatud 15. juunil 2025.