De motu corporum in gyrum

"De motu corporum in gyrum" ("Kehade liikumisest orbiidil") on käsikiri, mille Inglise füüsik Isaac Newton saatis 1684. aasta novembris astronoom Edmund Halleyle.

Varem samal aastal oli Halley Newtonit külastanud ning küsitlenud teda probleemide asjus, mille üle tol ajal arutlesid Halley ja talle lähedased teadlased Londonis, sealhulgas Christopher Wren ja Robert Hooke.

Teose pealkiri on oletuslik, kuna algne käsikiri on kaotsi läinud. Selle sisu on taastatud teiste dokumentide põhjal, milleks on kaks tollast koopiat ning üks visand. Ainult visandil on pealkiri, mõlemad koopiad on pealkirjata.

Käsikiri (mida tavaliselt nimetatakse lühidalt "De Motu", kuid Newtonil on ka teisi samuti algavate pealkirjadega teoseid) sisaldas tähtsaid matemaatilisi kontseptsioone, mis põhinesid kolmel valemil, mida tänapäeval tuntakse Kepleri seadustena (enne Newtoni töid ei peetud neid üldiselt seadusteks). Halley teatas Newtoni saadetisest Kuninglikule Seltsile 10. detsembril 1684 (vkj). Pärast Halley edasist julgustust jätkas Newton tööd ning kirjutas samadel teemadel oma peateose "Philosophiae Naturalis Principia Mathematica", mille tuum sisaldub juba "De Motus" ning kordub "Principias".