David Gregory

Allikas: Vikipeedia
David Gregory (1659-1708)

David Gregory (algselt Gregorie; 3. juuni 1659, Upper Kirkgate, Aberdeen, Šotimaa10. oktoober 1708, Maidenhead, Berkshire, Inglismaa) oli Šoti matemaatik ja astronoom. Ta oli Edinburghi Ülikooli matemaatikaprofessor, Savile'i astronoomiaprofessor Oxfordi Ülikoolis, Londoni Kuningliku Seltsi liige ning Isaac Newtoni teose "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica" kommentaator.

David Gregory sündis neljandana Kinnairdyst Banffshire'is pärineva arsti David Gregorie ja Orchistonist pärit Jean Walkeri viieteistkümnest lapsest. Ta oli astronoomi ja matemaatiku James Gregory nõbu. Nagu onu, õppis ka David Aberdeeni algkoolis ja Aberdeeni Ülikooli Marischali kolledžis (1671-1675), alustades õpinguid juba 12-aastaselt. Pärast ülikooliõpinguid (mis jäidki lõpetamata) külastas ta 16-aastasena mitmeid riike Euroopa mandris, sealhulgas Madalmaid (kus alustas meditsiiniõpinguid Leideni Ülikoolis) ja Prantsusmaad, naastes Šotimaale alles 1683. aastal. 24-aastaselt määrati ta Edinburghi Ülikoolis matemaatikaprofessoriks.

1690. aastal, mil Šotimaad kimbutasid poliitilised ja usulised rahutused (Gregorie'd olid episkopaalid ning seotud jakobiitlusega), otsustas Gregory kollida Inglismaale, kus ta 1691. aastal valiti Oxford Ülikoolis Savile'i astronoomiaprofessoriks, seda suuresti tänu Isaac Newtoni mõjule. Samal aastal sai temast ka Londoni Kuningliku Seltsi liige. 1692. aastal valiti ta ka Oxfordi Ballioli kolledži liikmeks.

Kui 1707. aastal ühendati Šotimaa Inglismaaga personaalunioonis, tehti Gregoryle ülesandeks korraldada ümber Šoti rahapaja töö.

Ta oli filosoof Thomas Reidi onu.

Gregoryl ja tema naisel Elizabeth Oliphantil oli üheksa last, kuid seitse neist surid täiskasvanuks saamata.

Gregory suri Maidenheadis Berkshire'is ning maeti Maidenheadi kirikaeda.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]