Daugavpilsi Borisi ja Glebi katedraal

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Daugavpilsi Borisi ja Glebi katedraal
Ss Boris and Gleb Cathedral, Daugavpils.jpg
Daugavpilsi Borisi ja Glebi katedraal
Riik Läti
Asukoht Daugavpils
Ehituse algus 1903
Ehituse lõpp 1905
Koordinaadid 55° 52′ 14″ N, 26° 32′ 16″ E

Daugavpilsi Borisi ja Glebi katedraal (läti keeles Daugavpils Borisa un Gļeba pareizticīgo katedrāle) on Läti Õigeusu Kiriku Daugavpilsi ja Rēzekne piiskopkonna katedraal Lätis Daugavpilsi linnas Jaunbūve linnaosas aadressil Tautas iela 2. Mahutavuselt (5000 inimest) on katedraal suurim kirik Lätis.[1]

Kirikuhoone[muuda | muuda lähteteksti]

Pseudovene stiilis hoone arhitektiks on M. Pozarov. Kirikuhoone pikkus on 40, laius 20 meetrit ja kõrgus 16 meetrit (koos torniga 56 meetrit). Katedraali kaunistavad kolm torni, kullatud kupleid on kümme. Hoone katusel paikneb kellatorn nelja kellaga. Apsiid on hulknurkne.

Kirik on kolme lööviga, lööve eraldavad 14 sammast. Peaaltar on pühendatud Borisile ja Glebile. Kirikus asub kolmekorruseline tammepuust ikonostaas, mille ikoonid on koopiad Viktor Vasnetsovi loodud ikonostaasist Kiievi Vladimiri katedraalis.

Katedraali sisevaade

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Praeguse katedraali kohale rajas esimese õigeusu kiriku kindralkuberner Konstantin von Kaufmann. Aastal 1903 otsustati Polotski piiskopkonna valitsuses rajada selle asemele Daugavpilsi kindluse garnisonile uus kirik. Ehitustööd algasid 1904. aastal ja hoone valmis aastal 1905. Vana rauast kirikuhoone viidi Jersikasse. Hoone ehitust finantseeris armee.

Kirik pühitseti 25. juunil 1905 (vana kalendri järgi 12. juunil). Ehkki Esimese maailmasõja ajal toimusid kirikus pidevalt palvused, algasid regulaarsed jumalateenistused alles aastal 1922, mil sealseks vaimulikuks oli preester Augusts Pētersons (hilisem Läti metropoliit Augustins (Pētersons)). Varem viisid kirikus jumalateenistusi läbi teiste koguduste preestrid; põhiliselt aga Daugavpilsi Aleksander Nevski kiriku vaimulik isa Odelski. Sõja ajal kannatada saanud kirikut remonditi korduvalt (aastail 1922-1923 taastati katus, aastail 1926-1927 vahetati see uue vastu, aastail 1930-1931 taastati aga kannatada saanud interjöör.

Vaade katedraalile apsiidipoolsest küljest

Aastal 1925 alustati kirikus ka läti keeles toimuvate jumalateenistustega, mis leidsid aset kaks korda kuus. Aastal 1938 ordineeriti kirikus ametisse Läti Õigeusu Kiriku Jersika vikaarpiiskopkonna piiskop Aleksander. Piiskopi residentsiks sai sama kirik; sellest ajast peale oli Daugavpilsi Borisi ja Glebi kirik katedraal.

Pärast Teist maailmasõda laastasid kirikut kahel korral tulekahjud. Toonane kiriku eestseisja Nikolai (ametis aastail 1951-1984 juhtis kiriku taastamistöid; tema eestvedamisel istutati kiriku ümber ka puud.

Vahepeal katedraali staatuse kaotanud kirikust sai taas katedraal aastal 1989, mil avati taas Daugavpilsi vikaarpiiskopkond ja uueks Daugavpilsi piiskopiks sai Aleksandr (Kudrjašov).

Kirikut remonditi põhjalikult aastail 2004-2008. Remonditööde käigus kullati taas üle ka katedraali oma esialgse välimuse kaotanud kuplid.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Петровский, Юрий Даугавпилсский кафедральный собор Святых благоверных князей Бориса и Глеба отмечает свое 100-летие. «Наша газета» 2005 год, № 59 (343).

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]