Dardaania Kuningriik

Allikas: Vikipeedia
See artikkel See artikkel räägib antiikaegsest riigist. muude kasutuste kohta vaata artiklit Dardania.

Dardaania Kuningriik

393 – 28 eKr
Valitsusvorm Monarhia
Kuningas Bardylis
(esimene, 393–358 eKr)
Religioon Polüteism
Eelnev Järgnev
Paioonia Kuningriik Rooma Vabariik

Dardaania Kuningriik oli riik antiikajal Balkani poolsaare keskosas. See sai nime dardaanide järgi, kes moodustasid riigi rahvastikust enamiku. Tänapäeval on Dardaania Kuningriigi aladel Kosovo, Põhja-Makedoonia loodeosa, Serbia Sandžaki ja Niši alad ning Albaania Kukësi maakond. Dardaanid olid traaklased ja illüürlased. Esimesel sajandil eKr sai Dardaaniast Rooma riigi osa, algselt Möösia provintsi osana ning hiljem eraldi provintsina.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Dardaania esmamainimine on 4. sajandist eKr, kui kuningas Bardylis dardaanid üheks riigiks ühendas. Ta võitis korduvalt makedoonlasi ja molosse. Aastatel 392–391 eKr oli Dardaania piisavalt võimas, et nukukuninga vahendusel Makedooniat juhtida. Aastatel 385–384 eKr sõlmiti liit Sürakuusa kuninga Dionysius I-ga ning koos alistati molossid. Lahingus langes kuni 15 000 vaenlase sõdurit ning lühikeseks ajaks võeti molosside alad enda kontrolli alla. Dardaanide pidevad pealetungid sundisid Makedoonia kuninga Amyntas III-t aastal 372 eKr tribuuti maksma. Aastal 360 eKr hakati uuesti molosse ründama. Aastal 359 eKr võitis Bardylis Makedoonia kuningat Perdikkas III-t ning tappis ta oma kätega. Hukkus 4000 makedoonlast ning Dardaania okupeeris Ülem-Makedoonia. Makedoonia uueks kuningaks sai aastal 358 eKr Philippos II, kes abiellus Bardylise tütre või õetütre printsess Audataga. Nende abielu aeg ei ole kindel, mõned ajaloolased usuvad, et see juhtus hoopis pärast Bardylise lüüasaamist. Abieluga võitis Philippos II väärtuslikku aega, et enda vägesid reorganiseerida ning ta võitis hiljem Bardylist ja kõrvaldas Dardaania-probleemi mõneks ajaks.[1][2][3][4][5]

Aastal 334 eKr ründasid dardaanid koos teiste illüüria hõimudega Aleksander Suure Makedooniat. Bardylise poja Cletiuse juhtimisel õnnestus vallutada paar linna, kuid hiljem saadi Aleksander Suure vägedelt siiski lüüa.[6]

Aastal 279 eKr tulid Dardaaniasse keldid. Dardaania kuningas pakkus Makedooniale keltide vastu appi 20 000 sõdurit, kuid kuningas Ptolemaios Keraunos keeldus abist.[7][8]

Dardaanid olid Makedoonia Kuningriigile pidevaks ohuks. Aastal 230 eKr vallutati Paioonialt Longaruse juhtimisel Bylazora ning aastal 229 eKr võideti otsustavas lahingus Demetrios II-t. Sellel ajajärgul Dardaania mõjuvõim kasvas ning mitmed illüüria rahvad tulid Teuta poolelt Longaruse poolele üle. Teuta oli sunnitud enda väed Epeirosest välja tooma. Aastatel 220–219, kui Makedoonia kuningaks sai Philippos V, algasid kokkupõrked taas ning Bylazora kaotati uuesti aastal 217 eKr. Sõjategevus jätkus ka aastatel 211–209 eKr, Dardaania väed tungisid Aeropuse juhtimisel Makedooniasse, vallutasid Lychniduse, rüüstasid, võtsid 20 000 vangi ning taganesid enne kui Philippose väed reageerida jõudsid.

Aastal 201 eKr tegid Dardaania kuningas Bato, Illüüria kuningas Pleuratus I ja Athmaania kuningas Amynander koostööd Rooma konsuli Publius Sulpicius Galba Maximusega, kes oli ekspeditsioonil Philippos V vastu.

Dardaania agressioonist vabaneda tahtnud Philippos V sõlmis 183. aastal eKr liidu bastarnidega ning saatis nad teisele poole Makedoonia-Dardaania piiri äärsesse Pologi. Makedoonlased ja bastarnid asusid koos pealetungile, kuid Philippos V suri ning tema poeg Perseus otsustas väed tagasi kutsuda. Bastarnid olid suurte vägedega juba Doonau ületanud ning kuigi makedoonlased otsustasid kampaaniale pidurit tõmmata, jätkasid bastarnid ise rünnakut. Dardaania-bastarnide sõja esimeses lahingus võitsid umbes 30 000 bastarni Dardaania vägesid. Aastal 179 eKr vallutasid bastarnid Dardaania, aastal 174 eKr lõid dardaanid bastarnid enda riigist välja ning aastal 170 eKr võitsid dardaane makedoonlased. Aastal 168 eKr tehti Makedooniast ja Illüüriast Rooma Vabariigi protektoraadid. Dardaania Kuningriik jäi iseseisvaks aastani 28 eKr, kui Rooma Keisririik vallutas keiser Augustuse juhtimisel kogu piirkonna.[9]

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkonna idapoolsed alad olid traakia-illüüria kultuuriruumis. Lääne-Dardaanias (tänapäeva Kosovos) kasutati peamiselt illüüria, Ida-Dardaanias (tänapäeva Kagu-Serbias) peamiselt traakia nimesid (kusjuures Lääne-Dardaaniasse traakia nimed ei jõudnud, kuid Ida-Dardaanias esines ka illüüria nimesid).[10][11] Tõenäoliselt toimus Dardaanias osaline "traakiastamine".[12][13] Straboni järgi olid dardaanid kolme tugevaima illüüria rahva seas.

Dardaania kuningate loend[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Lewis, D.M.; Boardman, John (1994). The Cambridge Ancient History. Cambridge University Press. Lk 428–429. ISBN 978-0-521-23348-4.
  2. ↑ James R. Ashley (1. jaanuar 2004). The Macedonian Empire: The Era of Warfare Under Philip II and Alexander the Great, 359-323 B.C. McFarland. Lk 111–112. ISBN 978-0-7864-1918-0.
  3. ↑ Elizabeth Donnelly Carney (2000). Women and Monarchy in Macedonia. University of Oklahoma Press. Lk 274. ISBN 978-0-8061-3212-9.
  4. ↑ James R. Ashley (1. jaanuar 2004). The Macedonian Empire: The Era of Warfare Under Philip II and Alexander the Great, 359-323 B.C. McFarland. Lk 111–112. ISBN 978-0-7864-1918-0.
  5. ↑ N.G.L. Hammond (1. august 1998). The Genius of Alexander the Great. University of North Carolina Press. Lk 11. ISBN 978-0-8078-4744-2.
  6. ↑ Lewis, D.M.; Boardman, John (1994). The Cambridge Ancient History. Cambridge University Press. Lk 428–429. ISBN 978-0-521-23348-4.
  7. ↑ Robert Malcolm Errington (1990). A History of Macedonia. University of California Press. Lk 160. ISBN 978-0-520-06319-8.
  8. ↑ Hammond, N.G.L. (1988). A History of Macedonia: 336-167 B.C. Clarendon Press. Lk 253. ISBN 0-19-814815-1.
  9. ↑ A history of Macedonia Volume 5 of Hellenistic culture and society, Author: Robert Malcolm Errington, University of California Press, 1990 ISBN 0-520-06319-8, ISBN 978-0-520-06319-8, p. 185
  10. ↑ Papazoglu 1978, lk 131
  11. ↑ Waldman, Carl; Mason, Catherine (2006). Encyclopedia of European Peoples. Infobase Publishing. Lk 205. ISBN 1438129181. According to ancient sources, the Dardani, variously grouped but probably Illyrians, lived west of present-day Belgrade in present-day Serbia and Montenegro in the third century B.C.E, their homeland in the ancient region of Thrace (and possibly there since the eight century B.C.E).
  12. ↑ Joseph Roisman; Ian Worthington (7. juuli 2011). A Companion to Ancient Macedonia. John Wiley & Sons. Lk 301. ISBN 978-1-4443-5163-7.
  13. ↑ Wilkes 1992, lk 85
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dardaania_Kuningriik&oldid=6396125"