Dagestani tuur

Dagestani tuur ehk idakaukaasia kaljukits
	; Dagestani tuurid Kabardi-Balkaari kõrgmäestikukaitsealal
Kaitsestaatus
	Ohulähedane
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Imetajad Mammalia;
Selts	Sõralised Artiodactyla;
Alamselts	Mäletsejalised Ruminantia;
Sugukond	Veislased Bovidae;
Alamsugukond	Kitslased Caprinae;
Perekond	Kits Capra;
Liik	Dagestani tuur ehk idakaukaasia kaljukits;
Binaarne nimetus
	Capra cylindricornis ; (Blyth, 1841)

Dagestani tuur ehk idakaukaasia kaljukits (Capra cylindricornis) on sõraliseliik kitse perekonnast.

Väline süstemaatika

Traditsiooniliselt on dagestani tuuri ja kubani tuuri peetud eri liikideks. Geeniuuringud kinnitavad seda eraldatust. Osutub, et kubani tuur on lähemas suguluses pulstikkitsega kui dagestani tuuriga. Tuuriliikide välised sarnasused võivad seetõttu tulla hübridiseerumisest. Seda teesi kinnitab ka asjaolu, et üksikute kubani tuuride mitokondriaalne genoom vastab dagestani tuuri omale.^[1]

Välimus

Dagestani tuur on kubani tuuriga välimuselt väga sarnane. Tal on samasugune massiivne jässakas kehaehitus ja ta on umbes samasuurune. Ta erineb kubani tuurist eelkõige veel lühema habeme poolest ja selle poolest, et tal on suuremad sarved, mis ei moodusta ümarat kaart, vaid on spiraalselt keerdus ja meenutavad pisut pürenee kaljukitse sarvi.

Sokkude sarved on kuni meetri pikkused ning on eelkõige oma paksuse pärast muljetavaldav peaehe. Emaste sarved on palju väiksemad, maksimaalselt 30 cm pikkused.

Sokkude tüvepikkus on 130–150 cm, õlakõrgus 79–98 cm ja kehamass 55–100 kg. Emaste õlakõrgus on 45–55 kg. Talvekarv on enamasti tume kaneelpruun kuni pähkelpruun, suvekarv on tunduvalt heledam ja punakam. Alapool on alati pisut heledam.

Levila

Levila on Kaukasuse idaosa Venemaa, Gruusia ja Aserbaidžaan territooriumil.

Elupaigad

Dagestani tuurid elavad Kaukasuse kaljudel ja järskudel nõlvadel 800–4200 m kõrgusel. Seal võib neid kohata nii aasadel, kiviklibul kui ka metsamaastikul.

Toitumine

Nad söövad rohttaimi ja lehti. Talvises toidus on lehtedel suurem osatähtsus kui suvises.

Eluviis

Nagu kõik kaljukitsed, ronivad nad suurepäraselt. Suvel viibivad nad tavaliselt kõrgemal kui talvel. Sügisel laskuvad nad umbes 1500–2000 m võrra allapoole. Talvel viibivad nad meeleldi päikesele avatud nõlvadel, suvel aga varjulistes kohtades.

Nad moodustavad ajutisi suuri, teadaolevalt kuni 500-pealisi karju. Püsivamatesse väikestesse rühmadesse, millest need väikesed rühmad koosnevad, kuulub enamasti tosinkond looma.

Paljunemine

Innaajal, mis jääb novembri ja jaanuari vahele, liituvad emasloomade karjadega sokud, kes muul ajal elavad väljaspool karju. Siis peavad nad eostumisvalmis emaste pärast omavahel ägedaid võitlusi. Pärast 150–160-päevast tiinust toovad emased ilmale ühe, harva kaks talle.

Arvukus ja ohustatus

Nagu ka kubani tuuri arvukus, langes dagestani tuuri arvukus alates 19. sajandist peamiselt kontrollimatu küttimise tõttu oluliselt. Mõnedel aladel said populatsioonid tänu kaitsemeetmetele kosuda. IUCNi hinnangul on täiskasvanud loomade koguarv umbes 23 000 ning liik on ohulähedane.

Viited

↑ E. Y. Kazanskaya, M. V. Kuznetsova, A. A. Danilkin. Phylogenetic Reconstructions in the Genus ''Capra (Bovidae, Artiodactyla) Based on the Mitochondrial DNA Analysis. – Russian Journal of Genetics, kd. 43, nr 2, 2007, lk 181–189. Resümee

Välislingid

Sissekanne, ucnredlist.org
Sissekanne, tallinnzoo.ee

[1] E. Y. Kazanskaya, M. V. Kuznetsova, A. A. Danilkin. Phylogenetic Reconstructions in the Genus ''Capra (Bovidae, Artiodactyla) Based on the Mitochondrial DNA Analysis. – Russian Journal of Genetics, kd. 43, nr 2, 2007, lk 181–189. Resümee

[1]