Mine sisu juurde

D'Hondti meetod

Allikas: Vikipeedia

D'Hondti meetod on valimistulemuste selgitamise reegel, mis põhineb suurima keskmise meetodil. Seda kasutatakse võrdelistel valimistel esinduskogu kohtade jaotamiseks valimisnimekirjade vahel üleriiklikult või valimisringkonnas. Mandaatide jagamiseks arvutatakse iga valimisnimekirja saadud häälte arvu alusel võrdlusarvud pärast iga mandaadi jagamist.

Meetod sai nime Belgia juristi ja matemaatiku Victor D'Hondti (1841–1901) järgi. See süsteem on suhteliselt ebaproportsionaalne ning soosib enim hääli saanud nimekirja.

Meetodit kasutatakse paljudes maades, näiteks Austrias, Bulgaarias, Iisraelis, Hollandis, Poolas, Hispaanias, Soomes ja Portugalis, samuti Eestis Euroopa Parlamendi valimistel. Eestis kasutatakse D'Hondti meetodit (modifitseeritud kujul) ka Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.

Mandaatide arvu leidmine

[muuda | muuda lähteteksti]

Võrdlusarv arvutatakse valemiga: , kus

V – nimekirjale antud häälte arv
S – nimekirjale juba jagatud mandaatide arv.

Mandaadid jagatakse ühekaupa, igas voorus saab mandaadi suurima võrdlusarvuga nimekiri. Esimese mandaadi saab nimekiri, kes sai kõige rohkem hääli. Et saada võrdlusarv teise mandaadi jagamiseks, jagatakse selle nimekirja häälte arv kahega ja võrreldakse teiste nimekirjade võrdlusarvudega. Igas voorus võrreldakse võrdlusarve ning mandaadi saab suurima võrdlusarvuga nimekiri. Selle nimekirja võrdlusarv järgmiseks vooruks arvutatakse ümber vastavalt valemile (ehk jagatakse nimekirja häälte arv arvuga, mis on ühe võrra tema juba saadud mandaatide arvust suurem). Nii toimitakse seni, kui kõik mandaadid on jagatud. Kui mitme nimekirja võrdlusarvud on võrdsed, toimitakse vastavalt konkreetsele valimisseadusele. Eestis saab sel juhul Riigikogu valimistel eelise varem registreerunud nimekiri, Euroopa Parlamendi valimistel aga kandidaat või nimekiri, kes on koondnimekirjas tagapool.

 Nimekiri ANimekiri BNimekiri CNimekiri DNimekiri E
1. mandaat26421018012055
2. mandaat13221018012055
3. mandaat13210518012055
4. mandaat1321059012055
5. mandaat881059012055
6. mandaat88105906055
7. mandaat8870906055
8. mandaat8870606055
Mandaate32210

Igas voorus mandaadi saanud nimekirja võrdlusarv on märgitud punasega.

Modifitseeritud D'Hondti meetod

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis kasutatakse Riigikogu kompensatsioonimandaatide ja kuni 2008 aastani ka kohaliku omavalitsuse volikogu nimekirjamandaatide ja kompensatsioonimandaatide jagamiseks modifitseeritud D'Hondti meetodit, mille puhul võrdlusarvu arvutamiseks ei kasutata mitte täisarvulisi jagajaid, vaid jagajate jada 1, 20,9, 30,9, 40,9 ... . Alates 2009 aastast kasutatakse kohaliku omavalitsuse volikogu nimekirja- ja kompensatsioonimandaatide jagamisel klassikalist D'Hondti meetodit, mille järgi võrdlusarvu arvutamiseks kasutatakse täisarvulisi jagajaid[1].

Mandaatide jagamisel jäetakse iga nimekirja puhul vahele nii mitu esimest vooru, kui on juba varem valimisringkonnas saadud isikumandaate ja/või lihtkvoodi alusel saadud mandaate.

Alternatiivmeetodid

[muuda | muuda lähteteksti]

USAs kasutatakse D'Hondti meetodi alternatiivi, mida nimetatakse Thomas Jeffersoni järgi Jeffersoni meetodiks. Selle meetodi puhul leitakse nimekirja mandaatide arv valemiga: , kus

a – nimekirjale antud häälte arv
p – mandaatide koguarv
K – häälte koguarv
β – koefitsient, mis valitakse nii, et kõik mandaadid saadakse jagatud

Tulemus ümardatakse allapoole.

Selle alternatiivmeetodi täiendatud variant kannab nime Hagenbach-Bischoffi meetod.

Kandidaatide järjekord nimekirjas

[muuda | muuda lähteteksti]

Kandidaatide järjekord nimekirjas on sätestatud valimissüsteemiga: kinnise nimekirja puhul otsustab järjestuse erakond, avatud nimekirja puhul aga järjestatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule.

Valimiskünnis

[muuda | muuda lähteteksti]

Sageli on kehtestatud ka valimiskünnis ehk minimaalne osakaal antud häälte arvust, mille puhul erakond saab mandaatide jagamisel osaleda. Näiteks Iisraelis on see 3,25%, Hollandis 0,67%, Belgias 5% regionaalsetel alustel. Mõnes riigis on lubatud osaleda ka valimisliitudel.

  1. "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 16. septembril 2025.