Dhyāna

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Džhaana)


Dhyāna või jhāna, ka džhaana (sanskriti keeles dhyāna, ध्यान; paali keeles jhāna; tiibeti keeles bsam gtan; hiina keeles 禪 那 channa, 定 ding; jaapani keeles zenna, jō) on india õpetustes (hinduismis, džainismis ja budismis) vaimne praktika ning teadvuse seisund.[1]

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Buddhaghosa järgi pärineb mõiste "jhāna" sõnast jhayati tähendusega "mõtlema" või "mediteerima" ning sõnast jhapeti tähendusega "ära põletama", viidates selle funktsioonile põletada maha vastanduvad seisundid, hävitada meeleplekid, mis takistavad edenemist.[2]

Sanskriti sõnatüvi dhi esineb veedade kõige varasemates kihistustes ning viitab "kujuteldavale nägemusele", olles seotud jumalanna Saraswatiga, teadmiste jõu ja tarkusega.[3] Sellest on tekkinud variandid dhya- ja dhyana, mis tähendavad "mõtlust" või "meditatsiooni".[4] Dhyāna (ध्यान) tähendabki sanskriti keeles mõtisklust või mõtlust; sügavat, abstraktset meditatsiooni.[5]

Budismi jõudmisel Hiinasse jäeti sanskriti mõiste dhyāna tõlkimata, kasutades hääldusliku vastena hiinakeelse sõna channa (禪那) lühendit, millest kujunes hiina budismi üldnimetus "chan" (禪).[6] Sellest omakorda kujunes korea budismi nimetus seon ning jaapani budismi nimetus zen.

Hinduism[muuda | muuda lähteteksti]

Dhyāna on paljudes hinduismi traditsioonides juba veedade ajastust pärinev mõiste, vaimne tehnika, mõtlus või meditatsioon ning oluline praktika, mis on kasutusel joogas, vahendiks samadhi seisundite saavutamisel ning iseenda (atmani) ja tegelikkuse mõistmisel.[7]

Dhyāna kirjeldusi ja sellekohaseid õpetusi leidub upanišadides, Patandžali "Joogasuutras" ja mujal.

Patanjali "Jooga suutras" on ashtanga yoga ehk kaheksaosalise jooga seitsmes osa dhyāna ehk mõtlus või meditatsioon. Sellele eelneb dhāraṇā ehk keskendumine ning järgneb samādhi ehk süüvimine või sulandumine.[8][9][10]

Budism[muuda | muuda lähteteksti]

Jhāna kitsamas mõttes tähendab budismis enamasti mõistelisel mõtlemisel põhinevat meeleharjutust. Laiemas tähenduses on jhāna või dhyāna intensiivne meeleharjutus ja/või selle läbi saavutatav teadvusseisund.[11]

Mahajaanas on dhyāna üks ületavatest toimingutest.

Tipitaka tekstides tuuakse esile viis jhāna tegurit ning eristatakse selle kaheksat taset. Esimesed neli taset seonduvad vormide ehk kujudega (rūpa-jhāna), kuid järgmistel tasemetel pole enam ei vorme ega kujusid (arūpa-jhāna).

Jhāna on tihedalt seotud tarkusega:

„Pole džhaanat ilma tarkuseta ega tarkust ilma džhaanata; kel [on] džhaana ja ka tarkus, see [on] tõepoolest nirvaanale lähedal.[12]“

Budistlik kosmoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Budistlikus kosmoloogias ei ole vormideta olu (arūpa-jhāna) tunnetatav. Selles pole vorme, kujusid, asukohti ega seoseid muu maailmaga,[13] kuid ometi on see olemas ja kuulub sansaarase.

Tunnetatavas ehk vormidega olus (paali keeles rūpāvacara või rūpaloka, sanskriti keeles rūpadhātu, hiina keeles 色界) on küll puhtad vormid, kujud, asukohad ja seosed muu maailmaga, kuid selles pole ihasid, tahtmisi ega soove. Selle olekuid on kirjeldatud budaväljadena.

Viis jhāna tegurit[muuda | muuda lähteteksti]

Viis jhāna tegurit, omadust, liiget või osa (jhānaṅga) on järgmised:[14]

  1. mõtlemine (vitakka),
  2. läbiuurimine (vicāra),
  3. vaimustus (pīti),
  4. õnn (sukha),
  5. teadvuse ühtesuunatus (cittas'ekaggatā).

Iga järgneva teguri arendamisel loobutakse eelmisest.[15]

Kaheksa jhāna taset[muuda | muuda lähteteksti]

Kaheksa jhāna taset on järjestikku selginevad teadvusseisundid, mis sisaldavad viie jhāna teguri kombinatsioone.[16] Eristatakse nelja vormidega seotud ehk kujudega jhāna't (rūpa-jhāna) ja nelja vormideta ehk kujudeta jhāna't (arūpa-jhāna).[17]

Neli vormidega seotud jhāna't[muuda | muuda lähteteksti]

  • Esimeses jhāna’s keskendatakse meel ühele objektile, mis loob sügava keskendunud meelerahu (samatha), mis on võrreldav millestki küllastunud veega. Esimene jhāna on vastavuses budistliku kosmoloogia vormide olu Brahma seisunditele.
  • Teises jhāna’s ületatakse argi- ja kinnismõtted ning vabanetakse endast, püsides rõõmuküllases õnnes ja vaikuses. See on võrreldav vaikse järvega, mis toitub veealustest allikatest. Meel muutub selgeks, kirkaks ning vabaneb piiravatest mõtetest. Teine jhāna on vastavuses budistliku kosmoloogia vormide olu Ābhāsvara seisunditele.
  • Kolmandas jhāna’s ületatakse eelnevalt tekkinud rõõm ning jäädakse püsivasse vaimustusse (piti), mida miski enam ei häiri. See on võrreldav järves kasvava lootosega, mis on läbi imbunud puhtast veest ja sellest küllastunud. Kolmas jhāna on vastavuses budistliku kosmoloogia vormide olu Śubhakṛtsna seisunditele, millesse võib väga kauaks jääda.[18]
  • Neljandas jhāna’s ületatakse ka vaimustus, misjärel tekib meeles täielik tasakaal (upekkhā), rahu, puhas teadvustus. See on võrreldav palaval pärastlõunal kümblusega järves, misjärel puhatakse kaldal, mähituna puhtasse, valgesse linasse. Meel hülgab vastandid ning siseneb täielikku tasakaalu, puhtasse ja veatusse teadvustatusse. Selles seisundis ei saa miski meeleväline enam mõjuda. Neljas jhāna on vastavuses budistliku kosmoloogia vormide olu Bṛhatphala seisunditele. Selles seisundis vaibus Buddha parinirvaanasse.[19]

Neli vormitut jhāna't[muuda | muuda lähteteksti]

  • Esimene arūpa-jhāna on ‘ruumi lõputu vald’ (ākāsānañvāyatana), ehk piiritu avaruse sfäär. Meel laieneb üle oma tavaliste piiride, ületab vormi ja duaalsuse ja kogeb lõputut, piirideta, takistusteta avarust.
  • Teine arūpa-jhāna on ‘teadvuse lõputu vald’ (viññāṇañcāyatana) ehk teavuse lõputu avaruse sfäär. Mõistetakse, et ka meel on lõputu, samaulatuslik lõputu ruumiga, võimeline laienema igas suunas.
  • Kolmas arūpa-jhāna on ‘mitte-millegi vald’ (ākiñcaññāyatana) ehk tühjuse sfäär. Kogetakse, et pole võimalik ühtesid asju teistest eraldada, kuigi duaalsuse kogemus on eelnevalt meeles olemas. Asjad ja nähtused kaotavad piirid ega välista enam teineteist ja kogetakse “mitte-midagi”. Sellesse jõudis Siddhattha Gotama (sansk: Siddhārtha Gautama) oma õpetaja Āḷāra Kālāma (sanskritipäraselt Ārāḍa Kālāma) juhendamisel.
  • Neljas arūpa-jhāna on ‘ei taju ega mittetaju vald’ (n’evasaññā n’āsaññāyatana). Kuna tajutav on äärmuseni peenendunud, pole selles enam taju ega mittetaju, kuigi tajuja on siiski alles. Duaalsus on praktiliselt ületatud. Sellesse jõudis Siddhattha Gotama oma õpetaja Uddaka Rāmaputta (sanskritipäraselt Udraka Rāmaputra) juhendamisel.[20][21]

Jhānad ja virgumine budismis[muuda | muuda lähteteksti]

Jhānade tasemetele, nagu ka samadhi seisunditesse jm, on võimalik jõuda pühendumuslike praktikate abil, mille käigus ületatakse takistusi ja mis hõlmavad veel mitmeid tegureid.

 Pikemalt artiklis Viis takistust
 Pikemalt artiklis Virgumise tegurid
 Pikemalt artiklis Isetuse õpetus

Sellegipoolest aitavad jhānad ja nende tasemetele jõudmine kaasa vaimsele arengule vaid sansaara vallas ega vii veel lõplikule virgumisele ehk nirvaanasse.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Ida mõtteloo leksikon: mõtlus. [1]
  2. ↑ The Jhanas in Theravada Buddhist Meditation, by Henepola Gunaratana, 1995. [2]
  3. ↑ Jan Gonda (1963), The Vision of Vedic Poets, Walter de Gruyter, ISBN 978-3110153156
  4. ↑ William Mahony (1997), The Artful Universe: An Introduction to the Vedic Religious Imagination, State University of New York Press, ISBN 978-0791435809
  5. ↑ Monier Williams Sanskrit-English Dictionary (2008 revision), Cologne Digital Sanskrit Lexicon: dhyAna. [3]
  6. ↑ Ida mõtteloo leksikon: chan. [4]
  7. ↑ Johannes Bronkhorst (1993). The Two Traditions of Meditation in Ancient India. Motilal Banarsidass. pp. 45–49, 68–70, 78–81, 96–98, 112–119. ISBN 978-81-208-1114-0.
  8. ↑ Patañjali, "Yogasūtra", tõlkinud Martti Kalda, 2015, lk 39 – 40.
  9. ↑ Feuerstein, Georg (1978), Handboek voor Yoga (Dutch translation; English title "Textbook of Yoga", Ankh-Hermes
  10. ↑ Wujastyk, Dominik (2011), The Path to Liberation through Yogic Mindfulness in Early Ayurveda. In: David Gordon White (ed.), "Yoga in practice", Princeton University Press
  11. ↑ Ida mõtteloo leksikon: mõtlus. [5]
  12. ↑ Dhammapada 372.
  13. ↑ Jhāna Sutta (AN 4:123).[3]
  14. ↑ Jhāna-sutta, AN 9.36.[6]
  15. ↑ Laṭukikopama-sutta, MN 66.[7]
  16. ↑ Jhānavibhaṅga Vb 12.
  17. ↑ Jhāna Sutta (AN 9.36)[8]; Anupada Sutta (MN 111)[9], Samādhaṅga Sutta (AN 5:28)[10] jm.
  18. ↑ Anthony Markwell. Truly Understanding the Teachings of the Buddha. A comprehensive guide to insight meditation. 2019, revised ed., p. 260 – 262.[11]
  19. ↑ Mahāparinibbāṇa Sutta (DN 16), 6:11. [12]
  20. ↑ Ariyapariyesana Sutta, MN 26.[13]
  21. ↑ Bhikkhu Ṭhitañāṇo. Teadvustatud elu.[14]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dhyāna&oldid=6568505"