Cornelis de Vos
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2023) |
| Cornelis de Vos | |
|---|---|
 Cornelis de Vosi portree, Anthonis van Dyck, Lucas Vorsterman vanem, vahemikus 1632–1641, Teylersi muuseum, Haarlem, Holland | |
| Sünninimi | Cornelis de Vos |
| Sündinud |
1584 Hulst, Holland |
| Surnud |
9. mai 1651 Antwerpen, Belgia |
| Rahvus | flaamid |
| Tegevusala | maal, joonistamine |
| Kunstivool | barokk |
Cornelis de Vos (1584 – 9. mai 1651) oli flaami maalikunstnik, joonistaja ja kunstikaupmees.
Ta oli koos Anthonis van Dycki ja Peter Paul Rubensiga üks Antwerpeni juhtivaid portreemaalijaid. De Vos on peamiselt tuntud oma perekonna- ja lasteportreede poolest. Ta on kunstniku Paul de Vosi vanem vend.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Ta sündis umbes 1584. aastal Hulstis, Hollandi ja Flandria riigipiiri lähedal. 1596. aastal kolisid perega Antwerpenisse.[1]
Cornelis de Vos alustas oma kunstiteed 1599. aastal David Remeeusi õpipoisina. Viis aastat hiljem määrati ta meistri abiks. 1608. aastal sai ta Antwerpeni Püha Luuka gildi meistriks, 1619. aastal selle dekaaniks.[1]
Säilitas oma kodulinna Hulstiga häid suhteid ning 1628. aastal kinkis linnale maali "Hulsti linnavaade".[2]
Cornelis de Vos abiellus 27. mail 1617 Suzanne Cockiga, maastikumaalija Jan Wildensi poolõega. Abielupaar sai kuus last.[3] Tema noorem vend Paul de Vos oli samuti kunstnik ning õde Margaretha abiellus kunstnik Frans Snydersiga. Kõik kolm eelnevat meest töötasid regulaarselt ka Peter Paul Rubensiga.[1]
1634. aasta lõpus andis Antwerpeni linnavolikogu de Vosile ja Jacob Jordaensile ülesande kaunistada üks Philippuse triumfikaartest, mis püstitati kardinal-Infante Ferdinandi võidu puhul Nördlingeni lahingus. De Vos pidi maalima kaks kuue kuningliku portree komplekti, mida Rubens hiljem täiendas (kaheksa on säilinud, sealhulgas ertshertsog Alberti ja ertshertsoginna Isabella portreed).[2]
Ligikaudu kaks aastat hiljem (umbes 1636–1638) oli de Vos Rubensi assistent, kui Rubens töötas Philip IV jahipaviljoni Torre de la Parada kallal. Sinna maalis Cornelis de Vos kolm mütoloogilist stseeni, mis on tehtud Rubensi visandite järgi, kuid mille signeeris de Vos.[2] Nendeks olid maalid "Bacchuse triumf", "Apollo ja madu Python" ja "Veenuse sünd".[4] Stiililiselt sobivad need teosed hästi kokku tema enda 1630. aastate alguse ajaloomaalidega ja näitavad üsnagi väikest Rubensi mõju.[2]
Peale kaht viimast koostööd Rubensiga langes de Vosi loovus märkimisväärselt. Tema hilise perioodi säilinud teoste hulk on väike. Portreed muutusid korduvaks, näod stereotüüpseteks. Ometi oli tema maine portreemaalijana veel 1640. aastatel siiski piisav, et maalida Antwerpeni kaitseväekompanii kuberneride nõukogust grupiportree.[2]
De Vosi teati ka kui kunstikaupmeest. Ta portreepiltide vastu tekkis tema eluajal nõudlus, kuid suuremat edu kaupmehena ei saavutanud.[5]
Vähe on teada kunstnikest, kes töötasid Cornelis de Vosi töökojas. Aastatel 1615–42 õpetas ta peale oma poja Jan-Baptisti veel vähemalt üheksat õpilast, kellest vaid Simon de Vos (kellega ei olnud suguluses) ja Jan Cossiers said tuntud maalikunstnikeks.[2]
1651. aasta 9. mail suri Cornelis de Vos Antwerpenis. Ta on maetud Antwerpeni Jumalaema katedraali.[3]
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Cornelis de Vos maalis peamiselt ajaloo- ja religiooniteemalisi töid ning portreid. Varasemas loomingus on tunda Rubensi mõjutusi: töödes on soe koloriit ja peen kanga kujutamine.[3] 1617–1620 töötas ta religioosse kompositsiooniga maali "Karjaste kummardamine" kallal, mida peetakse tema varases loomingus rubensliku faasi esindatavaks teoseks.[6]
De Vos on peamiselt tuntud oma portreemaalide poolest. Edukas oli laste ja grupiportreede maalimises. 1631. aastal valminud "Perekonnaportreed" peetakse tema parimaks grupiportreeks.[7] Tema pereportreed rõhutavad perekonna õnne mõistet ja istujatevahelisi häid suhteid.[3][2] Cornelis de Vosi inspireerisid Anthonis van Dycki portreed, eriti tema enda õe Margaretha Snyders-de Vosi portree, mille võttis de Vos enda naiseportreede jaoks aluseks.[2]
Lasteportreid maalides on de Vos suutnud tabada õrnu tundevarjundeid ja neid delikaatselt edasi anda. Võluvaimad on kunstniku enda laste portreed.[8] Tema kahe vanima lapse, tütre Magdalena ja poja Jan-Baptist de Vosi portree kaasab vaatajat. Jan-Baptist vaatab üle õla ning Magdalena on kummardunud ettepoole, jalad seeliku alt välja paistmas. Neid pilte iseloomustab lõdvestunud hoiakud ja soe inimlik kiindumus.[1]
Tema populaarsus Antwerpenis oli nii suur, et ta võis ennast ja oma perekonda portreemaalidega külluslikult elatada. Enamik de Vosi portreedest on loodud kindla kompositsiooniskeemi järgi. Näiteks toetavad istuvad naised ühe käe tugitooli leenile ning hoiavad teises käes kas taskurätti, lehvikut või kindaid. Fooniks on kaarjalt langevad rasked portjäärid või maastikku avanev vaade.[7]
De Vosi loomingu säravaimaks pärliks on Abraham de Graefi-Graffaeusi portree, mille de Vos maalis kohe pärast seda, kui ta valiti Püha Luuka gildi dekaaniks. Seda portreemaali on mitme sajandi vältel peetud üheks flaami kunsti tähtteoseks. Vananeva mehe nägu väljendab uhkust oma seisuse ja hinnaliste esemete üle, mis on tema hoolde usaldatud. Kaela on talle riputatud aumedalid, mida kandsid nii maalijate kui literaatide ühingute liikmed. Selles maalis võlub kunstniku suhtumine oma kodakondsusesse, samuti ka peen materjali edasiandmise oskus.[7] Abraham de Graefi-Graffaeusi maalisid samaaegselt ka Jacob Jordaens ja Anthonis van Dyck.[9]
Lisaks portreemaalidele, lõi ta ka žanrimaale. Cornelis de Vosi žanrimaalide kompositsioonid meenutavad Caravaggio stiili. Näiteks kaardimängijatest maalimine oli flaami Caravaggio järgijate seas väga populaarne, nii maalis ka de Vos "Kaardimängijad". 1630ndatel kasutas Alexander Voet vanem selle kompositsiooni oma gravüüris, kus on selgelt välja toodud originaalmaali autorina Cornelis de Vosi nimi.[10]
1630. aastast alates muutusid tema reljeefset laadi kompositsioonid realistlikuma kompositsiooni suunas. Huvi maastiku vastu suurenes. Baroki arenguga olid ka kooskõlas intensiivsemad näoilmed ja taustal kujutatud arhitektuur.[3]
De Vos maalis peamiselt Antwerpeni keskklassi kuuluvatele rikkamatele inimestele. Tema modellidest õhkub enesekindlust ja sõbralikkust ning neid on kujutatud uhketes kleitides ja kallilt kaunistatud interjöörides. Sellised suuremõõtmelised perekonnaportreed riputati tavaliselt Antwerpeni jõukade kodude seintele, et näidata külalistele perekondlikku vooruslikkust ning materiaalset rikkust.[1]
Tähtsus[muuda | muuda lähteteksti]
Cornelis de Vos oli üks 17. sajandi Antwerpeni juhtivaid maalikunstnikke, kes sai tugevaid mõjutusi Peter Paul Rubensi kunstist nagu paljud teisedki selleaegsed flaami kunstnikud. Samuti töötas ta ka koos kunstnikega nagu Jacob Jordaens, Anthonis van Dyck, Frans Snyders.
Ta on tuntud peamiselt oma portreede tõttu, olles maalinud nii naisi, lapsi, terveid perekondi kui ka teisi kunstnikke või ajalootegelasi. Modellidel on tagasihoidlikud naeratused ja šarmikad žestid, samas õhkavad enesekindlust ja jõukust.
Valik teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
-
"Karjaste kummardamine" 216 × 160. Õlimaal. -
"Jumalailmutus templis" (1620) 216 × 160. Õlimaal. -
Abraham de Graefi-Graffaeusi portree (1620), 120cm kõrge. Õlimaal. -
Naine lapsega (1620) 110,5 × 86. Õlimaal. -
Naiseportree (1621/1622) 122,8 × 91,8. Õlimaal. -
Magdalena ja Jan-Baptist de Vos (1621–22/1630–40). 78 × 92. Õlimaal. -
Magdalena de Vos portree (1623/1624) 105,4 × 79,4. Õlimaal. -
"Mööduvuse allegooria" (1630) 190 × 194. Õlimaal. -
Autoportree naise Suzanne Cockiga ja lastega (1630ndad), 186 × 221. Õlimaal. -
"Kaardimängijad" (vahemikus 1600–1651) 171 × 228. Õlimaal. -
"Apollo ja madu Python" (1636–38) 188 × 265. Õlimaal. -
"Veenuse sünd" (1636–38) 187 × 208. Õlimaal.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Gaston, Vivien. "A Powerful Appearance of Life: Cornelis de Vos's Mother and child". National Gallery of Victoria. Vaadatud 08.11.2022.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Katlijne Van der Stighelen and Arnout Balis (2003). "Vos, de family (i)". Oxford Art Online, Grove Art Online. Vaadatud 09.11.2022.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Depoorter, Matthias. "Cornelis de Vos". Vaadatud 08.11.2022.
- ↑ "The Triumph of Bacchus". wga.hu. Vaadatud 09.11.2022.
- ↑ Martin, Gregory (1977). "In Rubens's Wake: A Cornelis de Vos at Lille.". The Burlington Magazine 119, no. 894. Lk 652.
- ↑ "Adoration of the Shepherds, 1617–20". wga.hu. Vaadatud 08.11.2022.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak (1978). Madalmaade maalikunst 15.-17. sajandini. Tallinn: Kunst. Lk 109.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak (1978). Madalmaade maalikunst 15.-17. sajandini. Tallinn: Kunst. Lk 112.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Abraham Grapheus, 1620". wga.hu. Vaadatud 08.11.2022.
- ↑ "The Card Players". wga.hu. Vaadatud 09.11.2022.