Mine sisu juurde

Cormac McCarthy

Allikas: Vikipeedia
Cormac McCarthy
Cormac McCarthy, 1973
Sünninimi Charles Joseph McCarthy Jr.
Sünniaeg 20. juuli 1933
Providence, Rhode Island, Ameerika Ühendriigid
Surmaaeg 13. juuni 2023 (89-aastaselt)
Santa Fe, New Mexico, Ameerika Ühendriigid
Sõjaväeline karjäär
Truudusvanne  Ameerika Ühendriigid
Teenistus Ameerika Ühendriikide Relvajõud
Teenistusaeg 1953–1957
Üksus(ed) õhuvägi
Autogramm

Cormac McCarthy (sünninimi Charles Joseph McCarthy Jr.; 20. juuli 1933 Providence, Rhode Island13. juuni 2023 Santa Fe, New Mexico) oli USA kirjanik, kes kirjutas kaksteist romaani, kaks näidendit, viis stsenaariumi ja kolm lühijuttu.

Ta kujutab oma teostes sageli vägivalda ja tema kirjutamisstiili iseloomustab vähene kirjavahemärkide kasutamine.

Teda peetakse üheks olulisemaks USA kirjanikuks.[1][2][3]

McCarthy sündis Rhode Islandi osariigis Providence'is ja kasvas üles Tennessee osariigis. Tal oli kaks venda ja kolm õde. Talle oli pandud isa järgi nimeks Charles, aga hiljem võttis ta Cormaci nime.[4][5]

1951. aastal astus ta Tennessee ülikooli, kuid 1953. aastal jättis ka selle pooleli ning astus Ameerika Ühendriikide õhuväkke. Ta teenis riiki neli aastat, viibides kaks neist ametipostil Alaskal, kus juhtis raadiosaateid.

Aastatel 1957–1959 õppis ta veel veidi ülikoolis, kuid ei lõpetanud stuudiumi ka see seekord. Ta kolis Chicagosse, kus töötas automehaanikuna ja kirjutas oma esimest romaani.[4]

Ta suri 13. juunil 2023, olles 89-aastane.

Ta esimene romaan "The Orchard Keeper" ilmus 1965. aastal.

1991. aasta seisuga ei olnud ühtegi McCarthy romaani müüdud üle 5000 eksemplari ja suurema osa ajast ei olnud tal isegi agenti. Teda hüüti "parimaks tundmatuks kirjanikuks Ameerikas".[6]

Laialdasem tuntus saabus 1992. aastal romaaniga "All the Pretty Horses" (eesti keeles "Kõik need ilusad hobused") , mille eest sai ta mitu auhinda. Lisaks jõutis see New York Times bestsellerite nimekirja ja seda müüdi 190 000 (kõvakaanelist) eksemplari kuue kuu jooksul.[5]

2005 avaldatud "No Country for Old Men" koosneb valdavalt dialoogist, tulenevalt sellest, et algselt oli ta mõelnud selle kirja panna stsenaariumi, mitte romaanina.[2] Kaks aastat hiljem jõudis lugu ka ekraanile vendade Coen'ite samanimelise filmina. Film võitis neli Oscarit, sealhulgas parima filmi auhinna.[7]

2000. aastate alguses oli ta ühel hilisõhtul El Paso motellis aknast välja vaadanud ja püüdnud ette kujutada, milline linn välja näeb viiekümne või isegi saja aasta pärast. Kujutluspildis nägi ta "põlenguid kõrgel küngastel ja laastatud maad". Ta pani oma nägemuse kirja ja neli aastat hiljem arendas varem kirja pandud kaks lehekülge oma kümnendaks romaaniks "The Road" (eesti keeles "Tee"). Selles romaanis rändab üksik isa oma noore pojaga läbi postapokalüptilise Ameerika ning neid jahivad kannibalid.[8] "Tee" avaldati 2006 ja see võitis Pulitzeri preemia ilukirjanduses.[9] 2009 ekraniseeris raamatu John Hillcoatt, filmi peaosades olid Viggo Mortensen ja Kodi Smit-McPhee.

Eesti keeles on ilmunud "All the Pretty Horses" ehk "Kõik need ilusad hobused" (2000) ja "The Road" ehk "Tee" (2008).

  • "The Orchard Keeper", 1965
  • "Outer Dark", 1968
  • "Child of God", 1973
  • "Suttree", 1979
  • "Blood Meridian, or, The Evening Redness in the West", 1985
  • "All the Pretty Horses", 1992 (eesti keeles "Kõik need ilusad hobused", Varrak 2000, raamatusari "Iiris", 292 lk; tõlkinud Lauri Pilter)
  • "The Crossing", 1994
  • "Cities of Plain", 1998
  • "No Country for Old Men", 2005
  • "The Road", 2006 (eesti keeles "Tee", Varrak 2008, raamatusari "21. sajandi klassika", 216 lk; tõlkinud Kersti Unt)
  • "The Passenger", 2022
  • "Stella Maris", 2022
  1. Draper, Robert (juuli 1992). "The Invisible Man". TexasMonthly. Vaadatud 8. juuni 2025.
  2. 1 2 Cowley, Jason (12. jaanuar 2008). "A shot rang out ..." The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 8. juunil 2025.
  3. "Where to Start With Cormac McCarthy". The New York Public Library (inglise). Vaadatud 8. juunil 2025.
  4. 1 2 Brown, Fred (29. jaanuar 2009). "Sister: Childhood home made Cormac McCarthy". Knoxville News Sentinel. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. november 2010. Vaadatud 8. juuni 2025.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  5. 1 2 "Cormac McCarthy: A Biography | CormacMcCarthy.com". www.cormacmccarthy.com (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 13. aprill 2012. Vaadatud 8. juunil 2025.
  6. "The New York Times: Book Review Search Article". archive.nytimes.com. Vaadatud 8. juunil 2025.
  7. "Oscar Legacy: 80th Academy Awards Winners". Oscars.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2011. Vaadatud 8. juunil 2025.
  8. Adams, Tim (20. detsember 2009). "Cormac McCarthy: America's great poetic visionary". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 8. juunil 2025.
  9. Mall:Global.authorName. "[[:Mall:(global.pageOgTitle) ? global.pageOgTitle : global.pageTitle]]". www.pulitzer.org (inglise). Vaadatud 8. juunil 2025. {{netiviide}}: erinev URL ja vikilink (juhend)