Copernicus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib seireprogrammist; astronoomi kohta vaata artiklit Mikołaj Kopernik

Copernicus on Euroopa Liidu kaugseireprogramm, mida koordineerivad Euroopa Komisjon ja Euroopa Kosmoseagentuur.[1]

Copernicuse programmi eesmärgid on kvaliteetse, operatiivse ja kergesti kättesaadava informatsiooni pakkumine keskkonnakaitse haldamiseks, kliimamuutuste seireks ja tsiviiljulgeoleku tagamiseks. Copernicus on eelneva Maa seire programmi GMES (Global Monitoring for Environment and Security) jätkuprogramm.

Copernicuse programmi koordineerib Euroopa Komisjon koostöös Euroopa kosmoseagentuuriga ESA. ESA koordineerib rohkem kui 30 tehiskaaslase seireandmete haldamist. Euroopa Komisjon vastutab üldise kaugseirealase koostöö eest, töötab välja nõuded seiresüsteemidele ja koordineerib seireteenuseid.

Copernicuse programmi jaoks töötab ESA välja uut seiresatelliitide sarja Sentinel. 2019. aastal on orbiidil juba kolm kahest tehiskaaslasest konstellatsiooni ja üksik tehiskaaslane Sentinel-5P.

Sentineli sarja tehiskaaslased[muuda | muuda lähteteksti]

Radarseire tehiskaaslased Sentinel-1 viidi orbiidile aprillis 2014 ja aprillis 2016. Tehiskaaslastel on tehisavaradar maismaa, ookeanide ja jääkatte vaatlemiseks.

Keskmise ruumilise lahutusega optilise seire tehiskaaslased Sentinel-2 viidi orbiidile juunis 2015 (Sentinel-2A) ja märtsis 2017 (Sentine-2B). Pardal on pankromaatsed ja multispektraalsed sensorid. Kogutud andmed pakuvad tuge piirkondlikuks ja riikide tasemel seireks.

Väiksema ruumilise lahutusega, aga suurema vaateväljaga ookeanide ja maismaa seire tehiskaaslased Sentinel-3 viidi orbiidile veebruaris 2016 ja aprillis 2018. Need tagavad suure vaatluste kordsuse suurtel maa-aladel maakatte, ookeanide seisundi, rannajoonte dünaamika ja ökosüsteemide seireks.

Atmosfääri seire tehiskaaslane Sentinel-5P viidi orbiidile oktoobris 2017, valmimas on teine tehiskaaslane Sentinel-5. Varustuses on spektromeetrid õhu kvaliteedi ja atmosfääri koostise seireks. Juba on rutiiniks saanud operatiivsed ilmavaatlused tehiskaaslastelt, millele tuginevad ilmaprognoosid.

Täppis radar-kõrgusmõõtjaga tehiskaaslane Sentinel-6 on kavandatud ookeanide veepinna kõrguse mõõtmiseks.

Copernicuse programmis osalevad ka kõrglahutusega optiliste sensoritega tehiskaaslased, millega jälgitakse linna-alasid ning loodusõnnetuste piirkondi.

Sentineli sarja tehiskaaslased varustavad andmetega Copernicuse programmi teenuseid, mis on orienteeritud urbaniseerumise, toiduga varustatuse, ookeanide veetaseme tõusu, polaarjää kahanemise, loodusõnnetuste ja kliimamuutuste seirele.

Kavandatavad mõõtmisprogrammid[muuda | muuda lähteteksti]

Maa seire süsteemi lünkade täitmiseks on Copernicuse programmis kuus kõrge prioriteediga kandidaatmissiooni:

  • Inimtekkelise süsihappegaasi seire programm CO2M.
  • Mikrolaine kujutise-radiomeeter CIMR ookeani temperatuuri ja polaaralade jääolude seireks.
  • Hüperspektraalne skanner CHIME.
  • Maismaa pinnatemperatuuri seire programm LSTM.
  • Polaaralade jää ja lume topograafia missioon CRISTAL.
  • L-riba tehisavaradar ROSE-L metsade majandamise toeks ja maapinna niiskussisalduse seireks.

Maapealne tugi[muuda | muuda lähteteksti]

Copernicuse programmi tehiskaaslaste andmevoo vastuvõtmist ja keskset andmehaldust korraldab ESA. Regionaalset andmehaldust korraldavad liikmesriikide kosmoseagentuurid. Eestis on Maa-ameti juures loomisel riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ESA Copernicus. Observing the Earth. [1]
  2. Riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub. [2]