Concordia (ratasaurik)

Concordia, hilisema nimega Peipus, oli 1861. aastal Tartu laevaparki lisatud 21,5 m pikkune ja 5,5 m laiune ning 76 cm süvisega ratasaurik.

Ajalugu

Ühe korstnaga ja raudkerega jõelaev ehitati osadena valmis Soomes Turus, kuid pandi kokku Kolga-Jaani kihelkonnas Võisiku mõisas. Amelungide perekond oli selle tellinud Rõika-Meleski peeglivabrikule, et pukseerida Emajõelt lotjasid ja vedada puidukoormaid Võrtsjärvele.

Karli-nimelisest väikesest ratasaurikust erinevalt ei vedanud see lasti vabrikusse mööda Põltsamaa jõge, vaid sihtsadamaks sai Vaibla. Laeva kasutati puhkepäevadel ka lõbusõitudeks. Aeg-ajalt sõideti Tartuni ja kuna laeval puudusid mastid, siis mahtus see linna sildade alt läbi ja väljasõite sai teha ka linnast edasi allavoolu. 1867. aastal võeti ette esimene kauba ja reisijate vedamise hooaeg Peipsi-Pihkva järvele.

1860. aastate lõpul haarasid jõelaevanduses juhtrolli vennad Brockid. 1869. aastal alustas nende valdusse läinud ja ümber nimetatud jõeaurik regulaarsõite Pihkvasse vahepeatusega Võõpsul. 1870. aasta 2. juunil (nelipühal) oli Concordia koos selle taha seotud lodjaga üheks peamiseks transpordivahendiks Kabinas toimunud esimesele ülemaalisele lastelaulupeole.

Concordia tegi ühe katsesõidu Narva jõele. Vahepeatusega Vasknarvas sõideti kuni Kulguni, kuid laevaühendus Narvaga jäigi loomata.

Laev sõitis eri aegadel nii Pihkva liinil kui ka Mustveesse. Pühapäeviti või pühade ajal tegi laev lühireise või lõbusõite Emajõel. Oudovasse võeti ette erireise, väljasõite tehti ka teiste Peipsi-äärsete külade laatadele ja surnuaiapühadele. Samuti pukseeris alus lotje ja palgiparvi.

1904. aasta juuniks oli laev ümber ehitatud järelveetavaks reisipraamiks, millelt puudusid rattakast ja sõurattad. Kümme aastat hiljem polnud enam alust Tartus registreeritud laevade nimekirjas, kus muidu olid loetletud ka järelveetavad reisiparkad. Likvideerimise asemel võis alus veel mõnda aega olla degradeeritud kaubapraamiks.

Vaata ka

• Dorpat (ratasaurik)

Välislingid

• www.militaar.net