Codex Egberti

Allikas: Vikipeedia
Trieri Egbert raamatus oleval miniatuuril. Tema nelinurkne aupaiste viitab sellele, et ta oli illustratsiooni valmimise ajal elus ja pühakuna austatud. Kaks Reichenau munka Keraldus ja Heribertus ulatavad talle evangelistaari[1]
Kristuse sündimine ja ingli ilmumine karjastele
Miniatuur leheküljel fo 90r kujutab imelist kalapüüki (Johannese 21:1–19)

Codex Egberti on illumineeritud evangelistaar, 10. sajandi ottode raamatumaali näide. Käsikirjaline raamat valmis ajavahemikus 980–993 Reichenau kloostri skriptooriumis tellimusena Trieri peapiiskop Egberti jaoks. Käsikirjas on vanim teadaolev Uue testamendi pilditsükkel stseenidega Kristuse elust. Käsikiri asub Trieri linnaraamatukogus[2].

Käsikiri kanti 2004. aastal UNESCO maailma mälu registrisse[2].

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Käsikiri koosneb 165 pärgamentlehest 60 miniatuuriga. 52 miniatuuri on perikoopide illustratsioonid, mis paiknevad kirikuaasta pühade järjekorras, sh Kristuse elusündmusi ja tegevust kujutavad stseenid. See on esimene teadaolev Kristuse elu kujutav terviklik pilditsükkel kunstiajaloos. Seitsme miniatuuri autorsus on omistatud Trieri meistrile, keda seostatakse ka Registrum Gregorii nimelise käsikirjaga[2].

Raamatu tekst on kirjutatud ühtlases ja ilusas karolingide minusklis vähemalt kahe kirjutaja käega. Kirikupühade kohta käivad rubriigid on kuldtindi või punase tindiga kirjutatud rustikas ja iga perikoobi avarida on untsiaalkirjas. Käsikirja enam kui kakssada initsiaali on kaunistatud kulla, hõbeda ja oranžpunase pliimenniktindiga. Raamatus on ka neli ehis-paarislehekülge tervet lehekülge täitvate evangelistifiguuridega, pühenduslehekülg koos pühendusluuletusega ja vastasolev incipit-lehekülg evangeeliumi algussõna initsiaalidest kujundatud ligatuuriga. Kahel viimasel on kuldtähed purpurtaustal ja avasõna CVM on kujundatud kuldsest ja hõbedasest põimornamendist ja viinamarjaväänlaist.[1]

Codex Egberti miniatuuride stiil on rahulik ja mõõdukas. Stseenid on selged ja hoolikalt paigutatud, figuuride kohal on kuldses untsiaalkirjas tekstid kujutatute nimedega. Ühel juhul, Kristuse kinnivõtmise üksteisele järgnevate sündmuste juurde, on lisatud purpurlintidele kullaga kirjutatud selgitused.[1]

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatud on, et käsikiri telliti Trieri peapiiskopi isiklikuks kasutamiseks Trieri toomkiriku missadel. Käsikirja stiili peetakse hilisema Falkensteini Kuno perikoopideraamatu (1380. aastad) eeskujuks. 18. sajandini oli käsikiri Trieri Püha Paulinuse kirikus missaevangelistaarina kasutusel. 1810. aastal viidi raamat Trieri linnaraamatukokku[1].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Codex Egberti Facsimile Edition. - facsimilefinder.com
  2. 2,0 2,1 2,2 "Codex Egberti. - visitworldheritage.com". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. november 2022. Vaadatud 30. novembril 2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]