Coco (film 2017)
| Režissöör | Lee Unkrich |
|---|---|
| Helilooja | Michael Giacchino |
| Produtsent | Darla K. Anderson |
| Aasta | 2017 |
| Riik | Ameerika Ühendriigid |
| Keel | inglise |
| Ametlik veebileht | |
| IMDb profiil | |
"Coco" on Ameerika Ühendriikide 2017. aasta 3D-animafilm. Pixar Animation Studios tootis filmi ja Walt Disney Pictures andis selle välja.
Algne idee tuli filmi lavastajalt Lee Unkrichilt, kaaslavastaja oli Adrian Molina. Film räägib Mehhikos toimuvast surnutepäevast. "Coco" peategelane on 12-aastane poiss Miguel Rivera, kes satub kogemata surnute maale, kus püüab aidata oma surnud muusikust vanavanavanaisa tagasi elavate sekka, oma pere juurde.
Filmi stsenaariumi kirjutasid Adrian Molina ja Matthew Aldrich. Pixar hakkas tegelema animatsiooniga 2016. aastal, kui Unkrich ja mõned teised filmimeeskonna liikmed külastasid Mehhikot, et ammutada sealt filmi jaoks inspiratsiooni. Helilooja Michael Giacchino, kes on varem Pixariga koostööd teinud, kirjutas filmile muusika. Filmi dublaažis osalesid Anthony Gonzalez, Gael García Bernal, Benjamin Bratt, Ubach Alanna, Renée Victor, Ana Ofelia Murguía ja Edward James Olmos. "Coco" on esimene film, mille dubleerijad on kõik latiinod. Film läks maksma 175–200 miljonit dollarit.[1]
"Coco" esilinastus 2017. aasta 20. oktoobril Mehhikos Morelia rahvusvahelisel filmifestivalil.[2] Film tuli Mehhikos ekraanidele järgmisel nädalal, nädalavahetusel enne surnutepüha (Día de los Muertos), ning sai riigis kõigi aegade menukaimaks.[3][4][5][6] Ameerika Ühendriikides tuli see ekraanidele 22. novembril 2017. Kriitikute tunnustust pälvisid animatsioon, vokaal, lavastus, muusika, loo emotsionaalsus ja seos Mehhiko kultuuriga. 2025. aasta 17. novembri seisuga on "Coco" piletimüügiga genereeritud käive üle 823 miljoni dollari.[7]
Film on saanud mitmeid auhindu. National Board of Review valis "Coco" 2017. aasta parimaks animafilmiks.[8] Film võitis kaks akadeemia auhinda parima animafilmi ja parima algupärase laulu eest ("Mäleta mind"). Lisaks võitis film Kuldgloobuse, kaks auhinda Critics' Choice Awardsil, mitmeid auhindu Annie Awardsil, parima animafilmi kategoorias BAFTA auhinna ning veel mitmeid auhindu.[9]
Süžee
[muuda | muuda lähteteksti]Mehhikos Santa Cecilias abiellub noor Imelda Rivera mehega, kellega ta saab lapse. Mees jätab Imelda ja nende kolmeaastase tütre Coco maha ning hakkab muusikukarjääri taga ajama. Kuna mees ei tulegi tagasi, keelab Imelda oma perel igasuguse kokkupuute muusikaga ning nad alustavad perefirmaga, milleks on kingsepaäri.
96 aastat hiljem elab Imelda lapselapselapselaps, 12-aastane Miguel, oma vanemate, sugulaste ning vanaks ja hädiseks jäänud Cocoga ühes kodus. Salaja, keelust hoolimata, armastab Miguel muusikat ja ta õpib oma iidoli, kuulsa surnud muusiku Ernesto de la Cruzi videote järgi kitarri mängima. Surnutepäeval müksab Miguel kogemata oma pere ohvrialtaril olevat pildiraami, mis kukkudes puruneb. Ta korjab üles raamis olnud foto, millel Imelda Cocot süles hoiab, ning avastab selle taha volditud peidetud osa, kus seisab Migueli vanavanavanaisa (kusjuures tema pea oli pildi nurgast rebitud), käes Ernesto kuulus kitarr. Miguel, nüüd kindel, et Ernesto on ta esiisa, räägib elevusega perele oma musikaalsetest pürgimustest. Selle peale lõhub Migueli vanaema poisi kitarri ja Miguel jookseb kodust ära.
Miguel murrab sisse Ernesto mausoleumi ja võtab sealt tema kuulsa kitarri, kavatsusega esineda sellega nende linna talendivõistlusel. Kui poiss kitarrikeeled võnkuma paneb, muutub ta kõikidele elavatele nähtamatuks. Ta saab suhelda ainult oma surnud sugulastega, kes on tulnud elavaid külastama. Nad võtavad Migueli surnutemaale kaasa ja avastavad, et Imelda ei saa elavaid külastada, kuna Miguel oli tema pildi altarilt maha ajanud. Lisaks on Miguelil surnutelt varastamise tõttu needus, mis vangistab ta peale päikesetõusu igaveseks surnutemaale. Needuse murdmiseks ja elavate juurde naasmiseks vajab Miguel oma perekonna õnnistust. Imelda on nõus Migueli õnnistama tingimusel, et ta muusika maha jätab. Miguel keeldub ja hakkab Ernestot otsima, et temalt õnnistus saada.
Miguel kohtab Héctorit, õnnelikumaid aegu näinud luukeret, kes oli kunagi korra Ernestoga koos esinenud. Ta on nõus viima Miguel Ernestoni. Vastutasuks soovib ta, et Miguel viiks pildi temast elavate maailma ja paneks selle tema tütre altarile , et Héctor saaks oma tütart külastada enne, kui tütar ta unustab ja mees lõplikult kaob. Héctor aitab Miguelil võita muusikavõistluse, mille auhinnaks on kutse Ernesto villas toimuvale peole. Miguel peab aga enne võidu kätte saamist sugulaste eest põgenema.
Miguel hiilib Ernesto villasse, kus muusik teda üllatunult vastu võtab. Héctor aga süüdistab oma esinemispartnerit enda laulude varastamises. Meeste vahel puhkeb vaidlus, mille käigus Miguel mõistab, et Ernesto ja Héctor olid kunagi duo, kes oleks oma esinemistega kohe-kohe kuulsaks saanud. Enne kui see aga juhtuda sai, tahtis koduigatsusest vaevatud Héctor esinemised lõpetada ja koju naasta. Ernesto, kes ei osanud ise laule kirjutada, mürgitas oma kaaslast ja varastas ta laulud ning esines edasi, nagu oleks ta Héctori laulud ise kirjutanud. Ernesto krabab Héctori pildi ja viskab ta koos Migueliga cenote auku, et oma pärandit kaitsta. Seal avaldab Héctor, et tema tütre nimi on Coco ning et Héctor on Migueli tõeline vanavanavanaisa.
Surnud sugulased koos hingelooma abiga päästavad Migueli ja Héctori uppumisest. Miguel avaldab teistele tõe Héctori surmast ning Imelda ja Héctor lepivad ära. Perekond tungib Ernesto kontserdile sisse, lootusega Héctori foto päästa. Perekond toob kuulsuse kuriteod päevavalgele ning publik pöördub Ernesto vastu, misjärel ta – sarnaselt oma saatusega elavate juures – pealekukkunud kella tõttu sureb. Héctori pilti ei õnnestu neil päästa. Kui päike tõuseb, õnnistavad Imelda ja vaikselt haihtuma hakkav Héctor Migueli ning saadavad ta elavate juurde tagasi.
Olles koju tagasi jõudnud, vabandab Miguel ärajooksmise eest ning mängib Héctori kitarril perele laulu "Remember Me", pannes Coco säravalt lapselapselapsega kaasa laulma. Coco näitab, et ta oli Héctori näoga rebitud fotonurga alles hoidnud ning räägib teistele jutte oma isast, et hoida elus Héctori mälestus ja ta surnutemaal viibiv hing. Miguel lepib oma perega ära ja muusikakeeld lõpetatakse.
Aasta möödunud, näitab Miguel oma uuele väikesele õele ohvrialtarit, millel on raamitud pildid Héctorist ja hiljuti lahkunud Cocost. Coco alles hoitud Héctori kirjutatud kirjadega tõestatakse, et Ernesto oli laulud varastanud. Ernesto maine on rikutud ja Héctor saab lõpuks väärilist tunnustust. Surnutemaal valmistuvad Héctor, Imelda, Coco ja ülejäänud pere elavate külastamiseks. Miguel esitab südamliku laulu nii oma elavatele kui ka surnutele sugulastele.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Coco Press Kit" (PDF).
- ↑ "Pixar's Coco is a 'Love Letter to Mexico' in the Age of Trump".
- ↑ "Pixar's 'Coco' feasts on 'Justice League' at box office".
- ↑ "COCO, the new Disney•Pixar movie, will open the 15th FICM". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2017.
- ↑ "'Coco's Otherworldly Mexico Run Lands Pixar Toon As Market's No. 1 Movie Ever".
- ↑ "'Justice League' Lassos $185M Overseas, $390M WW; 'Thor' Rocks To $739M Global – International Box Office".
- ↑ "Coco (2017)". Box Office Mojo. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. september 2025. Vaadatud 17. november 2025.
- ↑ "This Week in Animation: Pixar's 'Coco' Now Mexico's #1 Film of All-Time".
- ↑ "Disney-Pixar's 'Coco' Breaks Box Office Record in Mexico".