Claude, Aumale'i hertsog

Claude II de Lorraine
	Portree (17. sajand)
Sünniaeg	18. august 1526; Joinville, Prantsusmaa
Surmaaeg	3. märts 1573 ; (46-aastasena); La Rochelle, Prantsusmaa
Abikaasa	Louise de Brézé
Lapsed	Charles, Aumale'i hertsog
Sugulased	Guise'i dünastia

Claude II de Lorraine, Aumale'i hertsog (18. august 1526 – 3. märts 1573) Prantsuse aadlik ja sõjaväelane, kes tegutses Itaalia sõdade ja hugenotisõdade ajal. Kuna tema isa oli Guise'i hertsog Claude, oli talle kui kuningas Henri II soosikute perekonna liikmele tagatud õukonnas kõrge koht. Claude'i isa suri aastal 1550 ning ta päris Burgundia juhi tiitli. Kuna Claude'i vennast sai uus Guise'i juht, päris Claude talt Aumale'i hertsogi tiitli. Kuningas tegi Claude'ist ratsaväe kindrali ning ta sõdis aastatel 1551–1559 Itaalias, Alsace'is ja Picardie's. Metzi piiramisel 1552. aastal langes ta kaheks aastaks vangi, kuni tema ämm Diane de Poitiers lunaraha ära maksis. Teda saatis Volpiano piiramisel edu ning ta mängis tähtsat rolli Calais' piiramisel. Viimase eest sai ta Piemonte valitsejaks.

Kuningas Henri II surmaga aastal 1559 kasvas Claude'i ning Guise'ide mõjukus noore François II õukonnas. Ta mängis 1560. aastal riigipööret kavandanud Amboise'i vandenõu mahasurumises. Samal ajal organiseeris ta ekspeditsiooni Šotimaale, mis lõpuks Amboise'i vandenõu ja majandusraskuste tõttu ära jäi. Detsembris 1560 kuningas suri ning algas asekuninganna Caterina de' Medici aeg. Claude'ile uues õukonnas kohta ei olnud ning 1561. aasta alguses läks ta eksiili. Ta naasis samal aastal oma venna Charlesi korraldatud, katoliiklasi ja hugenotte lepitama pidanud Poissy kollokviumile. Kollokviumi ebaõnnestumine ning Caterina siseringi kasvav protestantism sundisid Claude'i uuesti eksiili. 1562. aasta alguses arutas ta koos oma vendade ja Wüttembergi hertsog Christophiga luterlaste ühendamist. See plaan muutus võimatuks, kui Guise'i hertsogi François sama aasta märtsis hugenottide massimõrva korraldas.

Claude teenis Prantsusmaa kuningat esimeses hugenotisõjas. Ta proovis korduvalt vallutada Roueni, see õnnestus tal alles siis, kui kuninga põhiväed appi jõudsid. Tal ei õnnestunud takistada François de Coligny d'Andelot'l riiki mässuliste poolele palgasõdureid toomast. Detsembris 1562 sai ta Dreux' lahingus vigastada. Jaanuaris tapeti tema vend François ning Claude ja Charles jäi perekonna peadeks. François' poeg Henri päris isalt Champagne'i, mida Claude kuni Henri täisealiseks saamiseni de facto valitses. Claude tegutses Champagne'is aktiivsemalt kui oma Burgundias. Samal ajal oli temal ja tema perekonnal Gaspard de Coligny vastu veritasu, kuna nad süüdistasid teda Francois' tapmises. Tüli kasvas Pariisis kokkupõrgeteks ning kuningal õnnestus pooled alles 1566. aastal lepitada. Claude võitles ka teises ja kolmandas hugenotisõjas, kus tal ei õnnestunud takistada saksa reiter 'ite sissetunge Prantsusmaale. Ta tegi kaasa 24. augustil 1572 aset leidnud hugenoti juhtide tapmises, mis kasvas pärtliöö veresaunaks. Järgmisel aastal osales ta La Rochelle'i piiramises, kus ta 3. märtsil 1573 hukkus.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Baird, Henry (1880). History of the Rise of the Huguenots: Vol 2 of 2. Hodder & Stoughton.
Baumgartner, Frederic (1988). Henry II: King of France 1547-1559. Duke University Press.
Benedict, Philip (2003). Rouen during the Wars of Religion. Cambridge University Press.
Carroll, Stuart (1998). Noble Power During the French Wars of Religion: The Guise Affinity and the Catholic Cause in Normandy. Cambridge University Press.
Carroll, Stuart (2005). Noble Power during the French Wars of Religion: The Guise Affinity and the Catholic Cause in Normandy. Cambridge University Press.
Carroll, Stuart (2009). Martyrs and Murderers: The Guise Family and the Making of Europe. Oxford University Press.
Cloulas, Ivan (1985). Henri II. Fayard.
Diefendorf, Barbara (1991). Beneath the Cross: Catholics and Huguenots in Sixteenth Century Paris. Oxford University Press.
Durot, Éric (2012). François de Lorraine, duc de Guise entre Dieu et le Roi. Classiques Garnier.
Harding, Robert (1978). Anatomy of a Power Elite: the Provincial Governors in Early Modern France. Yale University Press.
George, Hereford Brooke (1875). Genealogical Tables Illustrative of Modern History. Oxford at the Clarendon Press.
Holt, Mack P. (2005). The French Wars of Religion, 1562-1629. Cambridge University Press.
Holt, Mack P. (2020). The Politics of Wine in Early Modern France: Religion and Popular Culture in Burgundy, 1477-1630. Cambridge University Press.
Jordan, W.K., toim (1966). Chronicle of Edward VI. Folger Shakespeare Library.
Jouanna, Arlette (1998). Histoire et Dictionnaire des Guerres de Religion. Bouquins.
Marshall, Rosalind Kay (2006). Queen Mary's Women: Female Relatives, Servants, Friends and Enemies of Mary, Queen of Scots. John Donald.
Knecht, Robert (2010). The French Wars of Religion, 1559-1598. Routledge.
Knecht, Robert (2016). Hero or Tyrant? Henry III, King of France, 1574-1589. Routledge.
Konnert, Mark (2006). Local Politics in the French Wars of Religion: The Towns of Champagne, the Duc de Guise and the Catholic League 1560-1595. Ashgate.
Michaud, Joseph François; Poujoulat, Jean Joseph François (1839). Nouvelle Collection des Memoires pour servir a l'Histoire de France (prantsuse). Kd 6. Imprimerie de Firmin Didot Freres.
Paul, James Balfour (1911). Accounts of the Treasurer. Kd 9. HM Register House.
Potter, David (1993). War and Government in the French Provinces: Picardy 1470-1560. Cambridge University Press.
Ritchie, Pamela E. (2002). Mary of Guise in Scotland, 1548-1560: A Political Career. Tuckwell Press.
Salmon, J.H.M (1975). Society in Crisis: France during the Sixteenth Century. Metheun & Co.
Shimizu, J. (1970). Conflict of Loyalties: Politics and Religion in the Career of Gaspard de Coligny, Admiral of France, 1519–1572. Geneva: Librairie Droz.
Sutherland, Nicola (1962). The French Secretaries of State in the Age of Catherine de Medici. The Athlone Press.
Sutherland, Nicola (1980). The Huguenot Struggle for Recognition. Yale University Press.
Thompson, James (1909). The Wars of Religion in France 1559-1576: The Huguenots, Catherine de Medici and Philip II. Chicago University Press.
Wellman, Kathleen (2013). Queens and Mistresses of Renaissance France. Yale University Press.
Wood, James (2002). The King's Army: Warfare, Soldiers and Society during the Wars of Religion in France, 1562–1576. Cambridge University Press.

Eelnev François	Aumale'i hertsog 1550–1573	Järgnev Charles