Ciudad Reali Kesklennujaam

Ciudad Reali Kesklennujaam (varem ka Don Quijote lennujaam või Madridi Lõuna Lennujaam) on mittetegutsev lennujaam Hispaanias Ciudad Reali provintsis. Asub Ciudad Realist 14,5 km lõuna pool.

Seda nimetatakse ka Don Quijote lennujaamaks või suureks valgeks elevandiks keset Hispaaniat.

Lennujaama rajamine[muuda | muuda lähteteksti]

Lennujaama rajamise algatasid kohalikud ärimehed, kes nägid head võimalust haarata osa ülekoormatud Madridi lennujaama koormusest endale. Lennujaam rajati 180 km Madridist lõunasse jäävale hõredalt asustatud põllumajanduslikule tasandikule, A-43 maantee ja AP-41 tasulise kiirtee ning Madrid-Sevilla kiirraudtee lähedusse. Viimane oleks taganud ühenduse Madridiga 50 minutiga ning Sevilla ja Malagaga umbes 2 tunniga.

Lennuvälja ehitus maksis 1,1 miljardit eurot. Lennuvälja investeerimiskulud kattis maakonna hoiupank (Caja Castilla La Mancha hoiupank) oma ja laenatud vahenditest. Lennuvälja rajamist toetasid tuliselt kohalikud poliitikud ning selle ühendusteede ja muu infrastruktuuri rajamise kulud katsid lahkelt kohalikud omavalitsused oma vahenditest.

Lisaks lennujaamale plaaniti lennuvälja lähedusse rajada veel hiiglaslik Don Quijote teemaline lõbustuspark, kuid see jäi rahapuudusel realiseerimata.

Lennujaama rajati üks 4000 meetri pikkune ja 60 m laiune rada lennukite maandumiseks ja õhkutõusmiseks, mis oli võimeline teenindama ka kõige suuremaid lennukeid. Tegelikult on see üks Euroopa pikimaid ja parimaid maandumisradasid üldse ning see kavandati teenindama hiiglaslikke Airbus A380 reisilennukeid.

Osa lennuvälja territooriumist kavandati jätta era- ja spordilennukitele kasutusalaks. Lisaks plaaniti rajada eraldi helikopterite lennujaam ning lähedusse 8 km² suurune tööstuspiirkond. Lennujaama maksimaalne läbilaskevõime pidi olema kuni 10 miljonit reisijat aastas ning töötlema kuni 47 000 tonni kaubaveoseid. Lennujaama 300 m pikkune jalakäijate sild pidi ühendama selle kiirraudtee jaamaga, mis aga jäigi ehitamata.

Lennujaam pidi looma 6000 töökohta ning tooma rikkuse sellesse mahajäetud maakohta.

Lennujaama rajamiselt teenisid hiiglaslikke kasumeid kohalike põllumaade omanikud (põllumaad olid kasvava kuivuse tõttu kaotanud oma väärtuse) ning ehitusele materjale tarninud ja selle rajamisel osalenud ettevõtete omanikud.

Lennujaama tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Lennujaam avati 2009. aastal. Rahvusvahelisteks lendudeks avati lennujaam juunis 2010.

Hispaania odavlennufirma Vueling alustas sealt kohe avamise järel lende Barcelonasse ja Palma de Mallorcale. Hispaania regionaal-lende teenindav Air Nostrum lendas sealt Barcelonasse ja Gran Canariale. Ryanair avas esimese liini sellele lennuväljale juunis 2010 ning tegi sinna Londoni Stanstedi lennujaamast nädalas kolm lendu.

Air Nostrum lõpetas lennud sellele lennuväljale juba 2009. aasta lõpus. Air Berlin lõpetas liini teenindamise 20. mail 2010. Ryanair lõpetas lennud 11. novembril 2010. Hispaania enda Vueling aga aasta hiljem 29. oktoobril 2011.

Lennujaam lõpetas tegevuse pea kolm aastat hiljem – 13. aprillil 2012 ning 1. juunist 2012 on ta ka välja arvatud akrediteeritud lennuväljade nimekirjast.

Lennujaam pärast tegevuse lõpetamist[muuda | muuda lähteteksti]

9. detsembril 2013 pandi lennujaam pankrotistumise järel oksjonile alghinnaga 100 miljonit eurot, kuid ühtegi pakkumist ei tehtud.

Lennuvälja maandumisrajale maaliti hiiglaslikud kollased ristid, mis peavad hoiatama lendureid mitte maanduma sellele.^[1]

2015. aastal tundis lennujaama omandamise vastu huvi üks Hiina investeerimisfirma, mis pakkus selle eest 10 tuhat eurot ning teatas valmisolekust investeerida lennujaama arendamisse 100 miljonit eurot. Müügitehinguni ei jõutud.