Christian Doppler
 | Artiklis puuduvad viited. |
Christian Andreas Doppler (29. november 1803 Salzburg – 17. märts 1853 Veneetsia) oli Austria matemaatik ja füüsik, kelle nimega seostatakse Doppleri efekti avastamist.[1]
Varane elu ja haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Christian Andreas Doppler sündis Salzburgis, majas Makartplatz 1, kiviraidurist meistri Johann Evangelist Doppleri ja tema abikaasa Theresia (neiuna Seeleuthner) peres kolmanda lapsena viiest.[2] Kirjanduses on tema eesnime esitatud ekslikult ka kujul Christian Johann; kirikuraamatute andmetel on õige vorm Christian Andreas, mis kinnistus teaduskirjanduses laiemalt alles alates 1985. aastast. Johann Doppler oli tema vanem vend.
Kehva tervise tõttu ei saanud ta jätkata esivanemate kiviraiduriäri, mis oli tegutsenud edukalt alates 1674. aastast.
Alghariduse omandas ta Salzburgis ja keskhariduse Linzis.[2] Perekond pidas tema edasiste õpingute osas nõu Salzburgi lütseumi matemaatikaprofessori Simon Stampferiga (1790–1864), kes soovitas tal astuda äsja loodud Viini Polütehnilisse Instituuti (praeguse Viini Tehnikaülikooli eelkäija).[2] Kolm aastat hiljem naasis Doppler kodulinna ning töötas mõnda aega matemaatika ja füüsika õpetajana, siirdus seejärel Viini ülikooli ning lõpetas seal 1829. aastal matemaatika, mehaanika ja astronoomia erialal.
Akadeemiline karjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Järgnevad neli aastat töötas Doppler Viini ülikoolis kõrgema matemaatika ja mehaanika professori Adam von Burgi (1797–1882) assistendina[2] ning avaldas tema juhendamisel 1831. aastal oma esimese teadusliku töö.
Akadeemilist ametikohta saamata töötas Doppler aastatel 1833–1835 raamatupidajana Brückli linna lähistel Leitha jõe ääres asuvas puuvillaketrusvabrikus.[2] Sobivat erialast ametit leidmata müüs ta oma vara ning kavatses emigreeruda Ameerikasse,[2] kuid Münchenisse jõudes sai ootamatult kaks tööpakkumist. Ta valis neist matemaatikaprofessori koha Praha Riiklikus Koolis, loobudes Berni ametikohast.[2]
Seejärel möödusid tema tööaastad halvasti ventileeritud auditooriumites, kus ta tõenäoliselt nakatus tuberkuloosi. Pettununa kandideeris ta kõrgema matemaatika professuuri kohtadele nii Viinis kui ka Prahas, kuid tulemusteta.
Aastal 1836 abiellus Doppler Salzburgist pärit Mathilda Sturmiga; nende perre sündis viis last.[2]
Töö Prahas ja teaduslik läbimurre
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1837 sai Doppler kõrgema matemaatika dotsendiks Praha Tehnilises Instituudis. Böömi Kuningliku Teaduste Akadeemia (Königliche Böhmische Gesellschaft der Wissenschaften) võttis ta 1840. aastal kaasliikmeks ja 1843. aastal täisliikmeks.[2] Märtsis 1841 määrati ta matemaatika ja praktilise geomeetria professoriks. Tollel ajal kuulus Tšehhi Austria-Ungari keisririigi koosseisu; sama õppeasutus kannab tänapäeval Tšehhi Tehnikaülikooli nime.
25. mail 1842 avaldas Doppler 39-aastaselt teadustöö "Värviline valgus kaksiktähtedel ja mõnedel teistel taevatähtedel" (Über das farbige Licht der Doppelsterne und einiger anderer Gestirne des Himmels), mis tõi talle rahvusvahelise tuntuse.[1][2] Töö käsitles valgusspektri punanihet hiidtähtedel — probleemi, millega inglise astronoom James Bradley oli tegelenud juba ligi 120 aastat varem. Doppler sai olulist inspiratsiooni Bradley stellaarsest aberratsiooniteooriast. Praha perioodil avaldas Doppler enam kui 50 matemaatika-, füüsika- ja astronoomiaalast artiklit.
Hilisem elu
[muuda | muuda lähteteksti]Aastaks 1844 oli Doppleri tervis sedavõrd halvenenud, et ta pidi võtma kaheaastase puhkuse. Aastatel 1847–1849 töötas ta matemaatika, füüsika ja mehaanika professorina Schemnitzi (Banská Štiavnica, Slovakkia vanim kaevanduslinn) Kaevanduste ja Metsanduse Akadeemias.[2] Revolutsioonisündmuste tõttu siirdus ta 1849. aastal Viini.
Aastal 1850 nimetati Doppler Viini Ülikooli esimeseks eksperimentaalfüüsika professoriks[2] ning vastloodud füüsikainstituudi direktoriks.[1][2] Ametikoht loodi väidetavalt keiser Franz Josef I (1830–1916) erikorraldusel.
Väidetavalt mõjutas Doppler sel perioodil koos botaaniku Franz Ungeriga ka hilisemat geneetika rajajat, toona 20-aastast augustiinlasest munka Gregor Mendelit, kes õppis aastatel 1851–1853 Viinis füüsikat.
Aastaks 1852 süvenesid tuberkuloosi sümptomid ning Doppler siirdus tervise parandamiseks Veneetsiasse.[2] Seal suri ta 17. märtsi hommikul 1853 oma abikaasa Mathilda juuresolekul.[2] Tema hauakamber asub Veneetsia San Michele saarekalmistu sissepääsu lähedal.
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Doppleri nime kannab Kuu kraater taevakeha tagaküljel.
