Chavdar
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Chavdar |
Chavdar (Чавдар) oli Bulgaaria autobussimark.
1924. aastal Sofiast 50 kilomeetri kaugusel asuvas Botevgradi (tollal Orhanie) linnas Račo Džambovi (1894–1983) asutatud töökojas valmistati esimene autobussikere Fiati šassiil aastal 1928, vahemikus 1928–1948 toodeti töökojas erinevate automarkide (Ford, Fiat, Fargo, Dodge jne) alusel kokku ligi 200 autobussikeret. 1947 tehas natsionaliseeriti, uueks nimeks sai Georgi Dimitrovi nimeline autokeretehas. Džambov jätkas tehases tehnilise juhi ametikohal.
1948. aasta 1. mail tutvustati rahvale esimest Tšehhoslovakkia päritolu veoauto Škoda 706 alusvankril põhinevat autobussi, mis läks peagi ka seeriatootmisse, 1950. aastatel toodeti busse ka Praga, MAN-i ja Austro-Fiati veokite šassiidel. 1956 anti töökollektiivi soovil tehasele nimi "Chavdar" (bulgaaria keeles Чавдар; Bulgaaria müütilise rahvuskangelase järgi). Tollane tehase võimsus oli ca 100 autobussi aastas. 1962 tutvustati avalikkusele uusi, Škoda agregaatidel põhinevaid autobusse Chavdar M65 ja M66. Samuti toodeti 1960. aastate esimesel poolel ka Nõukogude veoauto GAZ-51 alusel keskmise suurusega autobusse Chavdar Pioner. Tehase aastatoodang suurenes sel perioodil 500–600 sõidukini.
1966 liideti Botevgradi tehas riikliku tööstusgrupiga DSO Avtoprom, mis hõlmas 15 Bulgaaria autoala ettevõtet. 1968 esitleti toona uusimat sõna Bulgaaria autoehituses: LIAZi agregaate kasutanud autobusse M80 ja M81. Nende mudelite täismetallkere oli valmistatud juba SLV tuntud bussitootja Karl Kässbohrer AG (kaubamärk Setra) litsentsi alusel. Seeriatootmisse läksid need mudelid indeksite Chavdar 11 M3 (turismibuss) ja 11 G5 (linnabuss) nimede all.
1970. aastate teises pooles toodeti aastas ca 3000 autobussi; 1977 võeti tootmisse moderniseeritud linnabuss Chavdar 11 M4, mille välimus meenutas Setrat ning jõuallikaiks olid kas LIAZ-i või Raba-MANi diislid. Mudel 11 M4 võitis 1978 nii Brno kui ka Plovdivi messidelt kuldmedali.
Suurte linna- ja reisibusside kõrval toodeti ka teisi mudeleid, mainimist väärivad GAZ-66 šassiil nelikveoline väikebuss Chavdar 5C ning 20-kohaline Avial baseeruv midibuss Chavdar LC-51. 1984 osteti Austria firmalt Steyr-Daimler-Puch uue bussipõlvkonna litsents, 1988. aastast läksid tootmisse LIAZ-i agregaate kasutavad mudelid Chavdar 130 (linnabuss), Chavdar 140 (liigendbuss) ja Chavdar 330 (kaugbuss). Nendega asendati tollal juba vananenud mudelid 11 M4 ja 11 G5. 1980. aastate lõpus valmistati ka väikepartii uusi reisibusse Chavdar 410, 420, 430 ja 530.
1993 sõlmiti koostööleping MAN-iga, mille viljaks oli moderniseeritud liigendbuss Chavdar 141. 1999 sattus tehas majandusraskustesse ning lõpetas pankrotiga, see oli ka lõpp Botevgradi autobussiehitusele.