Carmen de Burgos

Allikas: Vikipeedia
Carmen de Burgos
Sünninimi María del Carmen Ramona Loreta de Burgos y Seguí
Sündinud

13. detsembril 1867

Almería (Hispaania)
Surnud

9. oktoobril 1932 (64-aastaselt)

Madrid (Hispaania)
Elukutse ajakirjanik, kirjanik, tõlkija
Abikaasa Arturo Álvarez y Bustos
Lapsed María Álvarez de Burgos

Carmen de Burgos y Seguí (10. detsember 1867 Almería9. oktoober 1932 Madrid) oli hispaania ajakirjanik, kirjanik, tõlkija ja naiste õiguste aktivist. Tema pseudonüüm oli Colombine, kuid ta kirjutas ka nimede Gabriel Luna, Perico el de los Palotes, Raquel, Honorine ja Marianela all.

Carmen de Burgos kuulus 98. aasta ja hõbeajastu põlvkonda. Teda kui Madridi ajakirja Diario Universal toimetajat peetakse esimeseks kutseliseks hispaania keeles kirjutavaks naisajakirjanikuks Hispaanias. Ta oli ka esimene naissoost sõjakorrespondent.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

María del Carmen Ramona Loreta de Burgos Seguí sündis 10. detsembril 1867. aastal Andaluusias Almerías José de Burgos Cañizarese ja Nicasia Seguí Nieto kümnest lapsest vanimana. Ta kasvas üles Rodalquilaris[2] (Níjaris), kus tema isa omas maad, kaevandusi ja La Unióni talu. Ta omandas sama hariduse nagu tema vennad.[3] 1872. aastal sai Carmeni isa Portugali asekonsuliks Hispaanias.

1883. aastal abiellus ta 16-aastaselt[4] vanemate nõuannete vastaselt endast 12 aastat vanema boheemlasest maalikunstniku ja ajakirjaniku Arturo Álvarez y Bustosega. Arturo oli Almería tsiviilkuberneri Mariano Álvarez y Roblesi poeg, kellele kuulus ka pealinna peamist ajalehte trükkinud trükikoda. See võimaldas Carmenil juba noorena ajakirjandusmaailmaga tutvuda. Ta avaldas oma esimesed artiklid satiiriajakirjas Almería Bufa, mida juhtis tema abikaasa.[3] Madridis omandas ta 1895. aasta juunis algkooliõpetaja ja 1898. aastal keskkooliõpetaja kutse. 1901. aastal sai ta konkursi kaudu koha Escuela Normal de Maestrasi Guadalajara linnas.

Carmeni abielu valmistas talle algusest peale pettumust. Abikaasa kohtles teda halvasti ja oli truudusetu ning nende kolm esimest last surid varakult. 1898. aastast alates hakkas Carmen veetma üha rohkem aega vanematekodus ja abikaasast eemal. 1901. aasta augustis, pärast 1893. aastal sündinud poja Arturo surma, otsustas ta mehe maha jätta, et alustada Madridis uut elu ilma temata, võttes kaasa ainsa ellujäänud tütre María (de los Dolores Ramona Isabel) Álvarez de Burgose, kes sündis aastal 1895. Algul kolis ta oma onu senaator Agustín de Burgos y Cañizarese juurde, kuid pärast seda, kui mees üritas talle läheneda, lahkus Carmen ka sealt.

1902. aastast alates tegi ta kaastööd ajalehele El Globo, kus ta kirjutas kolumni "Notas femininas" ehk "Naiselikud kommentaarid", milles käsitles selliseid küsimusi nagu "Naised ja valimisõigus" ja "Tööliste tehaste kontrollimine". 1903. aastal asutas Augusto Suárez de Figueroa ajakirja Diario Universal ja palkas Carmeni toimetajaks enda soovitatud pseudonüümi Colombine all. See oli Hispaanias esimene kord, kui naine sai kutseliseks ajakirjanikuks. Ajakirjas oli Carmeni sisustada igapäevane veerg "Lecturas para la mujer" ehk "Lugemised naistele". Carmen de Burgos kirjutas oma veerus moest ja kommetest, kuid tutvustas ka ideid, mis olid juba teistes Euroopa riikides populaarseks muutumas. Ta võitles abielulahutuse seadustamise nimel, mis tõi talle Giner de los Ríose ja Blasco Ibáñezi imetluse, aga ka rünnakud kirikult ja konservatiivsetelt sektoritelt, kes püüdsid teda diskrediteerida. 1905. aastal sai ta avaliku õppe ministeeriumilt stipendiumi teiste riikide haridussüsteemide uurimiseks ning reisis peaaegu terve aasta Prantsusmaal, Itaalias ja Monacos.[5]

1906. aasta lõpus alustas ta uuesti õpetamis- ja ajakirjandustööd ning algatas ajakirjas Heraldo de Madrid rubriigiga "El voto de la mujer" ehk "Naiste hääl" naiste valimisõiguse toetamise kampaania. 1907. aastal võeti Carmen koos Violeta Consuelo Álvarez Pooliga vastu Madridi pressiühingusse (Asociación de la Prensa de Madrid).

Prantsusmaalt naastes korraldas Carmen iganädalasi koosolekuid "La tertulia modernista" ehk "Modernistide kokkutulek", millel osalesid Madridi külastavad väliskirjanikud, ajakirjanikud, muusikud, luuletajad ja kunstnikud. Seal kohtus ta Ramón Gómez de la Sernaga, kes oli tollal tundmatu 19-aastane ja seega naisest kakskümmend aastat noorem tudeng ning kellest sai Carmeni austaja. Iga päev kell viis pärastlõunal läks Ramón naisele tema majja külla, kus nad kirjutasid koos ja veetsid seejärel keskööni aega Puerta del Soli kohvikutes. Umbes 1909. aastal alustasid nad pikka armu- ja kirjandussuhet.

Need kohtumised toimusid mitu aastat ja sealt sai alguse Revista Crítica ehk ajakiri Kriitika, mis avaldati aastatel 1908–1909 kuues numbris ning millele tegid kaastööd muu hulgas Eduardo Zamacois, Salvador Rueda, Enrique Díez Canedo, Juan Ramón Jiménez, Antonio de Hoyos y Vinent, Rafael Cansinos-Assens, Ramón Gómez de la Serna ja Tomás Morales. Ka Eduardo Barriobero ja José Francés olid koosviibimistel regulaarsed külalised. Aastal 1907, kui konservatiiv Antonio Maura valitsusse pääses, määras avaliku õppe minister Rodríguez-San Pedro Carmeni Toledosse, et teda Madridist eemale hoida. Siiski naasis Carmen igal nädalavahetusel oma majja Madridis, et võõrustada enda algatatud kirjanduslikku kogunemist.[5]

Colombine, ümbritsetud ohvitseride ja suurtükiväesõduritega; pildistatud 1909. aasta suvel Melilla sõja ajal

1908. aastal asutas Carmen de Burgos rahvusvahelise sefardi kogukonna kaitseks Hispano-Israeli Liidu. Selle seisukohti levitati Revista Crítica kaudu. Pärast Barranco del Lobo katastroofi 1909. aasta Melilla sõja ajal otsustas ta läheneda Melilla ümber võitlevatele Hispaania vägedele, töötades sõjakorrespondendina Málaga ajalehe El Heraldo jaoks.[5] 1909. aastal suri tema abikaasa ja ta jäi leseks.

Carmen de Burgos umbes 1913. aastal

1911. aastal sai ta Madridi Kunsti- ja Käsitöökooli professoriks ning ta ühendas selle töö pimedate ja kurtide õpetamisega.[6]

Carmen ja Ramón Gómez de la Serna ei abiellunud, kuid nad jagasid oma elu ja kirge kirjanduse vastu paarkümmend aastat, elades eri riikides, kuid naastes alati Madridi. Nad kirjutasid ajakirjades ja ajalehtedes, toetasid noorte autorite projekte ning reisisid Portugalis ja Itaalias. Lisaks säilitas Carmen huvi sotsiaalsete teemade vastu.

Portreeris Tito (La Libertad, 1923)

1917. aastal abiellus tema tütar Guillermo Manchaga ja nad kolisid Ameerikasse. Pärast abielu ebaõnnestumist 1929. aastal naasis tütar Madridi, kus ta sai ema abiga väikese rolli Gómez de la Serna näidendis "Los medios seres" ehk "Poololendid". Näidendi autoril ja Carmeni tütrel tekkis proovide ajal armusuhe, mis kestis vähem kui kuu ja lõppes Gómez de la Serna põgenemisega Pariisi. Kauaaegne suhe Carmeni ja Gómez de la Serna vahel katkes pöördumatult, ning kuigi nad distantseerusid, ei lakanud naine teda sõbraks pidamast.[7]

Kui 1931. aastal kuulutati välja teine vabariik, tunnustas uus põhiseadus tsiviilabielu, lahutust ja naiste valimisõigust, täites sellega Carmen de Burgose püüdlusi. Ta astus Radikaalsotsialistlikku Vabariiklaste parteisse ning ta nimetati Hispaania naiste ristisõja ning Hispaania ja Lõuna-Ameerika Naiste Rahvusvahelise Liiga presidendiks. Samuti valiti ta vasakpoolsete antiklerikaalsete vabariiklaste esimeseks asepresidendiks ja 1931. aasta novembris sai temast vabamüürlane.[5]

Carmen de Burgose haud Madridi tsiviilkalmistul

8. oktoobril 1932, osaledes radikaalsotsialistide ringi seksuaalkasvatuse teemalisel ümarlaual, hakkas Carmen de Burgos end halvasti tundma ja ta viidi koju, kus teda proovisid edutult ravida kolm arsti. Naine suri 64-aastaselt ning maeti Madridi tsiviilkalmistule tolle aja peamiste poliitikute ja haritlaste juuresolekul. Clara Campoamor palus koos mitme intellektuaaliga, et Carmen de Burgose järgi nimetataks Madridis üks tänav.[5] Tema tütar suri 1939. aastal 41-aastaselt.

Pärast kodusõda ja Franco režiimi võitu kanti Carmen de Burgose nimi keelatud autorite nimekirja ning tema raamatud kadusid raamatukogudest ja raamatupoodidest.[5]

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Carmen töötas ajakirjades Diario Universal, El Globo, La Correspondencia de España ja El Heraldo de Madrid ning ajalehes ABC, mille esimene toimetaja ta oli. 1909. aastal kajastas ta Melilla sõja sündmusi, olles üks esimesi naissoost Hispaania sõjakorrespondente.

Lisaks pingelisele ajakirjandustööle on tähelepanuväärsed tema konverentsid feministliku liikumise vallas, näiteks "Naiste sotsiaalne missioon" (1911) ja "Naine Hispaanias".

Üks tema populaarsemaid romaane on "Puñal de claveles" (1931), mis on kirjutatud tema elu lõpupoole ja põhineb sündmusel, mis on tuntud kui Níjari kuritöö. See leidis aset 22. juulil 1928 Cortijo del Frailes Níjari põldudel ja mis oli üks Federico García Lorca "Verepulma" inspiratsiooniallikatest.[8]

Teda peetakse üheks esimeseks naiste sotsiaalse ja kultuurilise rolli kaitsjaks. Ta oli varane "feminist", kuigi ta vihkas seda terminit.[5] Oma teoses "La mujer moderna y sus derechos" ehk "Kaasaegne naine ja tema õigused" (1927) määratles ta oma seisukohta kui leplik feminism, selgitades: "See ei ole sugupoolte võitlus ega vaen mehe vastu, vaid naise soov teha temaga koostööd ja tema kõrval töötada."[5]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Esseed ja muud lühemad teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Ensayos literarios" (1900)
  • "Álbum artístico literario del siglo XX" (1901)
  • "Notas del alma" (1901) – colección de coplas populares
  • "Moderno tratado de labores" (1904). Barcelona, Antonio Bastinos ed.
  • "El divorcio en España" (1904)
  • "La mujer en España" (1906). Valencia, Sempere y Cía
  • "El arte de saber vivir. Prácticas sociales." (s. a. (1906)). Valencia, Sempere
  • "Viajes por Europa. (Impresiones). Francia, Italia y Mónaco." (1923, ibid. 1923). Barcelona, Casa Editorial Maucci – ilustrada con 234 grabados
  • "Cartas sin destinatario" (1912). (Bélgica, Holanda y Luxemburgo). Valencia, Sempere.
  • "Confidencias de artistas" (1916). Madrid, Sociedad Española de Librería – Ramón Gómez de la Serna proloog
  • "¿Quiere Vd. conocer los secretos del tocador?" (1917, 1934). Barcelona, Ramón Sopena
  • "¿Quiere Vd. comer bien? Manual práctico de cocina" (s. a.). Barcelona, Ramón Sopena. Kordustrükid aastatel 1931 ja 1936
  • "Nuevos modelos de cartas" (1914, 1932). Barcelona, Ramón Sopena.
  • "La mujer en el hogar: Economía doméstica. Guía de la buena ama de casa" (s. a.). Valencia, Prometeo
  • "Salud y belleza. Secretos de higiene y tocador" (s. a.). Valencia, Prometeo
  • "El tocador práctico" (1910). Valencia, Sempere
  • "La mujer moderna y sus derechos" (1927). Valencia, Sempere. Madrid, Ayuntamiento, 2007
  • "La mujer jardinero" (s. a.). Valencia, Sempere
  • "La voz de los muertos" (1911). Valencia, Sempere
  • "Giacomo Leopardi" (1911). Valencia, Sempere – su vida y sus obras. 2 vols
  • "El voto, las escuelas y los oficios de la mujer"
  • "Misión social de la mujer" (1911)
  • "Cartas sin destinatario" (1912)
  • "Arte de ser elegante" (s. a.). Valencia, Sempere
  • "Arte de saber vivir" (s. a.). Valencia, Sempere
  • "Tesoro de la belleza. (Arte de seducir)" (s. a.). Valencia, Sempere – tomo I de la segunda serie para la Mujer
  • "El arte de ser amada. Contiene todo aquello que puede interesar a la mujer para alcanzar la felicidad, embellecer su cuerpo y su espíritu, llegando a ser seductora y atrayente y lograr la eterna juventud" (s. a.). Valencia, Sempere
  • "La cocina moderna" (s. a.). Valencia, Sempere – proloog ja koraldus Carmen de Burgos Segui, aine õppejõud Madridi Kunstide ja Tööstuse koolis
  • "Nueva cocina práctica" (s. a.). Valencia, Sempere
  • "Impresiones de Argentina" (1914)
  • "Confesiones de artistas" (1916). Madrid, V. H. de Sanz Calleja Eds. – Ramón Gómez de la Serna proloog
  • "Confesiones de artistas" (c. 1916). tomo II. Madrid, V. H. de Sanz Calleja Eds.
  • "Mis viajes por Europa. Suiza, Dinamarca, Suecia y Noruega" (c. 1916). Madrid, V. H. de Sanz Calleja
  • "Mis viajes por Europa. vol. II. Alemania, Inglaterra y Portugal" (c. 1916). Madrid, V. H. de Sanz Calleja
  • "Peregrinaciones. Mis viajes por Europa. Suiza, Dinamarca, Suecia, Noruega, Alemania, Inglaterra, Portugal." (1917). Madrid, Imp. Alrededor del Mundo. 2.ª ed., V. H. Sanz Calleja. – Ramón Gómez de la Serna epiloog
  • "Fígaro. (Revelaciones, "Ella", descubierta, epistolario inédito)" (1919) – epílogo por Ramón Gómez de la Serna. Imprenta Alrededor del Mundo
  • "Vademécum femenino" (1920). Valencia, Sempere
  • "El arte de ser mujer. (Belleza y perfección)." (1922). Madrid, Sociedad General Española de Librería
  • "La Emperatriz Eugenia" (1920)
  • "Modelos de cartas (contiene todas las reglas referentes al estilo epistolar)." (1924). Valencia, Sempere
  • "Amadís. Libro de Caballerías compuesto sobre el Amadís de Gaula de Garci-Ordúñez de Montalvo, por Carmen de Burgos" (1924). Valencia, Sempere
  • "El arte de ser mujer" (s. a.). Madrid, Juan Pueyo – Belleza y perfección: Estética y la psicología de la moda. Los grandes maestros. El lujo y sus creaciones
  • "Hablando con los descendientes" (1929). Madrid, Renacimiento
  • "Gloriosa vida y desdichada muerte de D. Rafael del Riego (Un crimen de los Borbones)" (1931). Madrid, Biblioteca Nueva. Sevilla, Ed. Renacimiento, 2013

Romaanid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Alucinación" (1905). Sánchez Gerona illustratsioonid. Madrid, Viuda de Rodríguez Sierra. Colección Mignon XLII
  • "Los inadaptados" (1909)
  • "El balcón" (s. a. (1909)). Valencia, Sempere
  • "La rampa" (1917). (Cuentos), Madrid, Renacimiento
  • "Ellas y ellos ó ellos y ellas" (1917). Madrid, Imprenta Alrededor del Mundo
  • "El último contrabandista" (1918). Barcelona, Sopena
  • "El retorno" (1922). Lissabon, Lusitania – spiritualistlik romaan (põhineb tõsielusündmustel)
  • "La hora del amor" (192?). Madrid, V. H. Sanz Calleja
  • "La malcasada" (1923)
  • "La malcasada" (2016). Sevilla, Ed. Renacimiento – Emilio Salesi sissejuhatus
  • "Los espirituados" (1923). Madrid, Rivadeneyra
  • "La mujer fantástica" (1924). Valencia, Sempere
  • "El tío de todos" (1925)
  • "Los anticuarios" (192?). Madrid, Biblioteca Nueva
  • "Quiero vivir mi vida" (1931). Madrid, Biblioteca Nueva – con un prólogo del Dr. Marañón sobre el sentido de los celos
  • "Puñal de claveles" (1931). Stockcero, USA, 2009. Kirjeldatud väljaanded, Madrid, 2018

Lühiromaanid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Alucinación" (1905). Viuda de Rodríguez Serra, Biblioteca Mignon
  • "El Novenario" (s. a.). Ernesto Duriase illustratsioonid, Publicaciones Nuevo Mundo
  • "El tesoro del castillo" (1907). El Cuento Semanal, Pedreroillustratsioonid
  • "Cuentos de Colombine" (1908). Valencia, F. Sempere y Compañía
  • "Senderos de vida" (1908). Posada illustratsioonid, El Cuento Semanal
  • "El veneno del arte" (1910). Fernández-Mota illustratsioonid, Los Contemporáneos
  • "La indecisa" (1912). El Libro Popular
  • "La justicia del mar" (1912). El Libro Popular
  • "Frasca la tonta" (1914). Luis Blesa illustratsioonid, El Libro Popular
  • "Malos amores" (1914). El Libro Popular, Bartolozzi illustratsioonid
  • "Villa María" (1916)
  • "El hombre negro" (1916)
  • "Los usureros" (1916). Bartolozzi illustratsioonid, Los Contemporáneos
  • "Lo inesperado" (1916). La Novela con Regalo
  • "El perseguidor" (1917)
  • "Pasiones" (1917)
  • "La mejor film" (1918)
  • "Venganza" (1918) – es Frasca la tonta con nuevo título
  • "¡Todos menos ese!" (1918)
  • "Los negociantes de la Puerta del Sol" (1919)
  • "Dos amores" (1919)
  • "El fin de la guerra" (1919). Portada de Y. Durán, Los Contemporáneos
  • "Confidencias" (1920). Los Contemporáneos
  • "La flor de la playa" (1920)
  • "Los amores de Faustino" (1920)
  • "Luna de miel" (1921)
  • "La ciudad encantada" (1921)
  • "La entrometida" (1921)
  • "El artículo 438" (1921). Bartolozzi illustratsioonid, Los Contemporáneos
  • "La princesa rusa" (1922)
  • "El suicida asesinado" (1922)
  • "La mujer fría" (1922)
  • "Los huesos del abuelo" (1922). Los Contemporáneos
  • "La prueba" (1922). Yzquierdo Duráni illustratsioonid, Los Contemporáneos
  • "El anhelo" (1923). Manchóni illustratsioonid, La Novela Semanal
  • "El extranjero" (1923). Nädala romaan
  • "La pensión Ideal" (1923)
  • "El hastío del amor" (1923)
  • "La que se casó muy niña" (1923). Bradley illustratsioonid.
  • "La miniatura" (1924). Esplandiú illustratsioonid.
  • "Las ensaladillas" (1924). Madrid.
  • "La emperatriz Eugenia. Su vida" (1925). Madrid
  • "La melena de la discordia" (1925). La Novela Semanal
  • "La nostálgica" (1925). La Novela Semanal
  • "La misionera de Teotihuacán" (1926). La Novela Mundial
  • "El "misericordia"" (1927). La Novela Mundial
  • "Se quedó sin ella" (1929). La Novela de Hoy
  • "Los endemoniados de Jaca (Novela misteriosa)" (1932). Novelas y Cuentos
  • "Hasta renacer". Prensa Popular
  • "El abogado"
  • "En la guerra"
  • "Honor de familia"
  • "Mis mejores cuentos" (1986). Sevilla, Editoriales Andaluzas Unidas
  • "La flor de la playa y otras novelas cortas" (1989). Madrid, Castalia
  • "La mujer fría y otros relatos" (1996). Barcelona, Círculo de lectores – Nota preliminar por Eduardo Mendoza. Amparo Hurtado proloog
  • "La que quiso ser maja" (2000). Loygorri illustratsioonid, La Novela Pasional. reed. Sevilla, Renacimiento
  • "La mujer fría (y otros relatos)" (2012). Madrid, Ediciones Torremozas
  • "Ellas y ellos o Ellos y ellas: Novelas cortas de Carmen de Burgos" (2016). Colombine, Huso editorial
  • "Three Novellas: Confidencias, La mujer fría y Puñal de claveles" (2016). Manchester University Press, United Kingdom

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Paseo Maritime. Carmen de Burgos oma kodulinnas Almerías

Tema järgi on nimetatud tänavaid ja avalikke hooneid tema sünniprovintsis Almerías ja mujalgi.

2017. aastal tähistas Hispaania Rahvusraamatukogu tema 150. sünniaastapäeva bibliograafilise näituse ja ümarlauaga.[9]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Arroyo Almaraz, Antonio (2010). Crítica y difusión literarias por Perico el de los Palotes. ARBOR Ciencia, Pensamiento y Cultura Volumen 186, N.º Extraordinario de junio. ISSN 0210-1963.
  • Caballé, Anna (2003). La vida escrita por las mujeres: Contando estrellas. Siglo XX 3. Barcelona: Círculo de lectores.
  • Carmen de Burgos Colombine por Bravo Cela, Blanca. ISBN 84-670-1266-8.
  • Carmen de Burgos, Colombine (1867-1932). Biografía y obra literaria. Tesis doctoral a cargo de Concepción Núñez Rey. Universidad Complutense de Madrid, 1992.
  • Núñez Rey, Concepción (2014). Un puente entre España y Portugal: Carmen de Burgos y su amistad con Ana de Castro Osório. ARBOR Ciencia, Pensamiento y Cultura 190 (766). ISSN 0210-1963.
  • Ramírez Gómez, Carmen (2000). Mujeres escritoras en la prensa andaluza del siglo XX (1900-1950). Sevilla: Volumen 41 de Universidad de Sevilla. Serie: Literatura. ISBN 9788447205608.
  • Utrera, Federico, Carmen de Burgos ja Ramón Gómez de la Serna (1998). Memorias de Colombine, la primera periodista. Hijos de Muley-Rubio. ISBN 84-923433-1-1.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Las 10.000 crónicas de Colombine, la primera corresponsal de guerra". El País. 3 de abril de 2019. {{cite news}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend)
  2. Bravo Cela, Blanca (2003). Carmen de Burgos (Colombine): contra el silencio. Espasa Calpe. Lk 19. ISBN 8467012668.
  3. 3,0 3,1 Caballé 2003.
  4. Instituto Cervantes (toim). "Carmen de Burgos. Biografía".
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 "Carmen de Burgos, la escritora y activista que Franco borró de la historia". Yorokobu. 6 de junio de 2016. Vaadatud 8 de junio de 2016. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |access-date= ja |date= (juhend)
  6. "Departamento de Bibliotecas y Documentación del Instituto Cervantes". www.cervantes.es. Vaadatud 17 de mayo de 2020. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |access-date= (juhend)
  7. "Carmen de Burgos y Ramón Gómez de la Serna". Arbor. CSIC. 186 (Nº Extra). 2010. ISSN 0210-1963. Originaali arhiivikoopia seisuga 2017-12-06. Vaadatud 6 de diciembre de 2017. {{cite journal}}: |first= nõuab parameetrit |last= (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust: |access-date= (juhend)
  8. Edición digital de Puñal de claveles por la Biblioteca Virtual de Andalucía
  9. España, Biblioteca Nacional de (11 de marzo de 2017). "Homenaje a Carmen de Burgos "Colombine" en la Biblioteca Nacional de España". www.bne.es (hispaania). Vaadatud 4 de diciembre de 2017. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |access-date= ja |date= (juhend)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Mall:E-BNE