Carmen de Burgos

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Carmen de Burgos
Cármen de Burgos y Seguí.jpg
Sünninimi María del Carmen Ramona Loreta de Burgos y Seguí
Sündinud

13. detsembril 1867

Almería (Hispaania)
Surnud

9. oktoobril 1932 (64-aastaselt)

Madrid (Hispaania)
Amet ajakirjanik, kirjanik, tõlkija
Abikaasa Arturo Álvarez y Bustos
Lapsed María Álvarez de Burgos

Carmen de Burgos y Seguí (10. detsember 1867 Almería – 9. oktoober 1932 Madrid) oli hispaania ajakirjanik, kirjanik, tõlkija ja naiste õiguste aktivist. Tema pseudonüüm oli Colombine, kuid ta kirjutas ka nimede Gabriel Luna, Perico el de los Palotes, Raquel, Honorine ja Marianela all.

Carmen de Burgos kuulus 98. aasta ja hõbeajastu põlvkonda. Teda kui Madridi ajakirja Diario Universal toimetajat peetakse esimeseks kutseliseks hispaaniakeelseks naisajakirjanikuks Hispaanias. Ta oli ka esimene naissoost sõjakorrespondent.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

María del Carmen Ramona Loreta de Burgos Seguí sündis 10. detsembril 1867 Andaluusias Almerías José de Burgos Cañizarese ja Nicasia Seguí Nieto kümnest lapsest vanimana. Ta kasvas üles Rodalquilaris[2] (Níjar), kus tema isal oli maad, kaevandusi ja La Unióni talu. Ta sai sama hariduse nagu tema vennad.[3] 1872. aastal sai Carmeni isa Portugali asekonsuliks Hispaanias.

1883. aastal abiellus ta 16-aastaselt [4] vastu vanemate nõuandeid kaksteist aastat vanema boheemlasest maalikunstniku ja ajakirjaniku Arturo Álvarez y Bustosega. Arturo oli Almería tsiviilkuberneri Mariano Álvarez y Roblesi poeg, kellele kuulus ka pealinna peamist ajalehte trükkinud trükikoda. See võimaldas Carmenil juba noorelt ajakirjandusmaailmaga tutvust teha. Ta avaldas oma esimesed artiklid satiiriajakirjas Almería Bufa, mida juhtis tema abikaasa.[3] Juunis 1895 omandas ta Madridis algkooliõpetaja kutse ja 1898. aastal kõrghariduse Madridis. 1901. aastal sai ta konkursi kaudu koha Escuela Normal de Maestrasi Guadalajarasse.

Abielu valmistas Carmenile kohe algusest peale pettumuse. Abikaasa kohtles teda halvasti ja oli truudusetu ning nende kolm esimest last surid varakult. Alates 1898. aastast hakkas ta veetma üha rohkem aega vanematekodus ja abikaasast eemal. Augustis 1901, pärast 1893. aastal sündinud poja Arturo surma, otsustas ta mehe maha jätta, et alustada Madridis uut elu ilma temata, võttes kaasa ainsa ellujäänud tütre María (de los Dolores Ramona Isabel) Álvarez de Burgose, sündinud 1895. Algul kolis ta oma onu, senaator Agustín de Burgos y Cañizarese juurde, kuid pärast seda, kui mees üritas talle läheneda, lahkus Carmen kodust.

Alates 1902. aastast tegi ta kaastööd ajalehele El Globo, kus kirjutas kolumni "Notas femininas", milles käsitles selliseid küsimusi nagu "Naised ja valimisõigus" või "Tööliste tehaste kontroll". 1903. aastal asutas Augusto Suárez de Figueroa ajakirja Diario Universal ja palkas Carmeni toimetajaks enda soovitatud pseudonüümi "Colombine" all, kus tema sisustada oli igapäevane veerg "Lecturas para la mujer". See oli esimene kord Hispaanias, kui naine sai kutseliseks ajakirjanikuks. Carmen de Burgos kirjutas oma veerus moest ja kommetest, kuid tutvustas ka ideid, mis olid juba muutumas populaarseteks teistes Euroopa riikides. Ta võitles abielulahutuse seadustamise nimel, mis tõi talle Giner de los Ríose ja Blasco Ibáñezi imetluse, aga ka rünnakud kirikult ja konservatiivsetelt sektoritelt, kes püüdsid teda diskrediteerida. 1905. aastal sai ta avaliku õppe ministeeriumilt stipendiumi teiste riikide haridussüsteemide uurimiseks ning reisis peaaegu aasta läbi Prantsusmaal, Itaalias ja Monacos.[5]

Aastal 1907 võeti Carmen koos Violeta Consuelo Álvarez Pooliga vastu Madridi pressiühendusse. 1906. aasta lõpus alustas ta uuesti õpetamis- ja ajakirjandustööd ning algatas ajakirjas Heraldo de Madrid rubriigiga "Naiste hääl" naiste valimisõiguse toetamise kampaania. Prantsusmaalt naastes korraldas ta iganädalasi koosolekuid "Modernistlik kogunemine", millel osalesid Madridi külastavad väliskirjanikud, ajakirjanikud, muusikud, luuletajad ja kunstnikud. Seal kohtus ta Ramón Gómez de la Sernaga, kes oli tollal tundmatu 19-aastane, naisest kakskümmend aastat noorem tudeng, ja kellest sai tema austaja. Iga päev täpselt kell viis pärastlõunal läks Ramón naisele tema majja külla, nad kirjutasid koos ja veetsid seejärel keskööni aega Puerta del Soli kohvikutes. Umbes 1909. aastal alustasid nad pikka armu- ja kirjandussuhet.

Need kohtumised kestsid mitu aastat ja sealt sai alguse Revista Crítica (1908–1909), mis avaldas kuus numbrit ja millele tegid kaastööd Eduardo Zamacois, Salvador Rueda, Enrique Díez Canedo, Juan Ramón Jiménez, Antonio de Hoyos y Vinent, Rafael Cansinos-Assens, Ramón Gómez de la Serna ja Tomás Morales jpt. Ka Eduardo Barriobero ja José Francés olid koosviibimistel regulaarsed külalised. Aastal 1907, kui konservatiiv Antonio Maura valitsusse jõudis, määras avaliku õppe minister Rodríguez-San Pedro Burgose Toledosse, et teda Madridist eemale hoida. Kuid Carmen naasis igal nädalavahetusel oma majja Madridis, et võõrustada enda loodud kirjanduslikku kogunemist.[5]

Colombine, mille pildistas 1909. aasta suvel, Melilla sõja ajal, ümbritsetud ohvitseridest ja suurtükiväesõduritest

1908. aastal asutas Carmen de Burgos rahvusvahelise sefardi kogukonna kaitseks Hispano-Israeli liidu. Seda levitati Revista Crítica kaudu. Pärast Barranco del Lobo katastroofi Melilla sõja ajal 1909. aastal otsustas ta läheneda Melilla ümber võitlevatele Hispaania vägedele, töötades sõjakorrespondendina Malaga ajalehe El Heraldo esindajana.[5] 1909. aastal suri tema abikaasa ja ta jäi leseks.

Carmen de Burgos umbes 1913. aastal

1911. aastal sai ta Madridi Kunsti- ja Käsitöökooli professoriks ning ta ühendas selle töö pimedate ja kurtide õpetamisega.[6]

Carmen ja Ramón Gómez de la Serna ei abiellunud, kuid nad jagasid oma elu ja kirge kirjanduse vastu paarkümmend aastat, elades eri riikides, kuid naastes alati Madridi. Nad kirjutasid ajakirjadesse ja ajalehtedesse, toetasid noorte autorite projekte ning reisisid Portugali ja Itaaliasse. Selle kõige juures säilitas Carmen huvi sotsiaalsete teemade vastu.

Portreeris Tito (La Libertad, 1923)

1917. aastal abiellus tema tütar Guillermo Manchaga ja nad kolisid Ameerikasse. Aastal 1929, pärast abielu karilejooksmist, naasis tütar Madridi, kus Carmen sai talle väikese rolli Gómez de la Serna näidendis "Los medio beings". Autoril ja Carmeni tütrel tekkis proovide ajal armusuhe, mis kestis vähem kui kuu ja lõppes Gómez de la Serna põgenemisega Pariisi. Kauaaegne suhe Carmeni ja Gómez de la Serna vahel katkes pöördumatult ja kuigi nad distantseerusid, ei lakanud naine teda sõbraks pidamast.[7]

Teise vabariigi väljakuulutamisega 1931. aastal tunnustas uus põhiseadus tsiviilabielu, lahutust ja naiste valimisõigust, täites sellega Carmen de Burgose püüdlusi. Ta astus radikaalsotsialistlikku vabariiklaste parteisse. Ta nimetati Hispaania naiste ristisõja ning Hispaania ja Lõuna-Ameerika Naiste Rahvusvahelise Liiga "presidendiks". Samuti valiti ta vasakpoolsete antiklerikaalsete vabariiklaste "esimeseks asepresidendiks" ja novembris 1931 sai temast vabamüürlane.[5]

Carmen de Burgose haud Madridi tsiviilkalmistul

8. oktoobril 1932, osaledes radikaalsotsialistide ringis seksuaalkasvatuse teemalisel ümarlaual, hakkas Carmen de Burgos end halvasti tundma ja ta viidi oma koju, kus teda ravisid kolm arsti, kuid edutult. Naine suri 64-aastaselt ja maeti Madridi tsiviilkalmistule tolle aja peamiste poliitikute ja haritlaste juuresolekul. Clara Campoamor palus koos mitme intellektuaaliga, et Carmen de Burgose järgi nimetataks Madridis üks tänav.[5] Tema tütar suri 1939. aastal 41-aastaselt.

Pärast kodusõda ja Franco režiimi võitu kanti tema nimi keelatud autorite nimekirja ning tema raamatud kadusid raamatukogudest ja raamatupoodidest.[5]

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Ta töötas ajakirjades Diario Universal, El Globo, La Correspondencia de España, El Heraldo de Madrid ja ajalehes ABC, mille esimene toimetaja ta oli. 1909. aastal kajastas ta Melilla sõja sündmusi, olles üks esimesi naissoost Hispaania sõjakorrespondente.

Lisaks pingelisele ajakirjandustööle on tähelepanuväärsed tema konverentsid feministliku liikumise vallas. Näiteks "Naiste sotsiaalne missioon" (1911) ja "Naine Hispaanias".

Üks tema populaarsemaid romaane on "Puñal de claveles", mis on kirjutatud tema elu lõpupoole ja põhineb sündmusel, mis on tuntud Níjari kuriteona, mis leidis aset 22. juulil 1928 Cortijo del Fraile'is Níjari põldudel ja mis oli üks Federico García Lorca "Verepulma" inspiratsiooniallikatest.[8]

Teda peetakse üheks esimeseks naiste sotsiaalse ja kultuurilise rolli kaitsjaks. Ta kaitses vabadust ja rõõmu eksisteerimisest, oli otsustavalt sõltumatu, ning uskus paremasse maailma. oli varane "feminist", kuigi ta vihkas seda terminit.[5] Oma teoses "Kaasaegne naine ja tema õigused" (1927) määratles ta oma seisukohta lepliku feminismina, selgitades: "See ei ole sugupoolte võitlus ega vaen mehe vastu, vaid naise soov teha temaga koostööd ja töötada tema kõrval.»[5]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Esseed ja muud lühemad teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ensayos literarios, 1900.
  • Álbum artístico literario del siglo XX, 1901.
  • Notas del alma, 1901, (colección de coplas populares).
  • Moderno tratado de labores. Barcelona, Antonio Bastinos ed., 1904.
  • El divorcio en España, 1904.
  • La mujer en España, Valencia, Sempere y Cía., 1906.
  • El arte de saber vivir. Prácticas sociales. Valencia, Sempere, s. a. (1906).
  • Viajes por Europa. (Impresiones). Francia, Italia y Mónaco. Ilustrada con 234 grabados. Barcelona, Casa Editorial Maucci, 1906. Ibid. 1923.
  • Cartas sin destinatario (Bélgica, Holanda y Luxemburgo). Valencia, Sempere.
  • Confidencias de artistas. Ramón Gómez de la Serna proloog. Madrid, Sociedad Española de Librería, 1916.
  • ¿Quiere Vd. conocer los secretos del tocador? Barcelona, Ramón Sopena, 1917, 1934.
  • ¿Quiere Vd. comer bien? Manual práctico de cocina. Barcelona, Ramón Sopena, s. a. Kordustrükid aastatel 1931 ja 1936.
  • Nuevos modelos de cartas. Barcelona, Ramón Sopena, 1914, 1932.
  • La mujer en el hogar: Economía doméstica. Guía de la buena ama de casa. Valencia, Prometeo, s. a.
  • Salud y belleza. Secretos de higiene y tocador. Valencia, Prometeo, s. a.
  • El tocador práctico. Valencia, Sempere, 1910.
  • La mujer moderna y sus derechos. Valencia, Sempere, ap.1920. Madrid, Ayuntamiento, 2007.
  • La mujer jardinero. Valencia, Sempere, s. a.
  • La voz de los muertos, Valencia, Sempere, 1911.
  • Giacomo Leopardi, su vida y sus obras. 2 vols. Valencia, Sempere,1911.
  • El voto, las escuelas y los oficios de la mujer.
  • Misión social de la mujer, 1911.
  • Cartas sin destinatario, 1912.
  • Arte de ser elegante, Valencia, Sempere, s. a.
  • Arte de saber vivir. Valencia, Sempere, s. a.
  • Tesoro de la belleza. (Arte de seducir). Tomo I de la segunda serie para la Mujer. Valencia, Sempere, s. a.
  • El arte de ser amada. Contiene todo aquello que puede interesar a la mujer para alcanzar la felicidad, embellecer su cuerpo y su espíritu, llegando a ser seductora y atrayente y lograr la eterna juventud.Valencia, Sempere, s. a.
  • La cocina moderna. Proloog ja koraldus Carmen de Burgos Segui, aine õppejõud Madridi Kunstide ja Tööstuse kool. Valencia, Sempere, s. a.
  • Nueva cocina práctica. Valencia, Sempere, s. a.
  • Impresiones de Argentina, 1914.
  • Confesiones de artistas, Prólogo de Ramón Gómez de la Serna. Madrid, V. H. de Sanz Calleja Eds., 1916.
  • Confesiones de artistas. tomo II. Madrid, V. H. de Sanz Calleja Eds., c. 1916.
  • Mis viajes por Europa. Suiza, Dinamarca, Suecia y Noruega. Madrid, V. H. de Sanz Calleja, c. 1916
  • Mis viajes por Europa. vol. II. Alemania, Inglaterra y Portugal. Madrid, V. H. de Sanz Calleja, c. 1916.
  • Peregrinaciones. Mis viajes por Europa. Suiza, Dinamarca, Suecia, Noruega, Alemania, Inglaterra, Portugal. Epílogo de Ramón Gómez de la Serna.Madrid, Imp. Alrededor del Mundo, 1917. 2.ª ed., V. H. Sanz Calleja.
  • Fígaro. (Revelaciones, "Ella", descubierta, epistolario inédito). Epílogo por Ramón Gómez de la Serna. Imprenta Alrededor del Mundo 1919.
  • Vademécum femenino. Valencia, Sempere, 1920.
  • El arte de ser mujer. (Belleza y perfección). Madrid, Sociedad General Española de Librería, 1922.
  • La Emperatriz Eugenia, 1920.
  • Modelos de cartas (contiene todas las reglas referentes al estilo epistolar. Valencia, Sempere, 1924.
  • Amadís. Libro de Caballerías compuesto sobre el Amadís de Gaula de Garci-Ordúñez de Montalvo, por Carmen de Burgos. Valencia, Sempere, 1924.
  • Las ensaladillas, Madrid, Lühiromaan, 1924.
  • La emperatriz Eugenia. Su vida, Madrid, Lühiromaan, 1925.
  • El arte de ser mujer (Belleza y perfección: Estética y la psicología de la moda. Los grandes maestros. El lujo y sus creaciones. Madrid, Juan Pueyo, s. a.
  • Hablando con los descendientes, Madrid, Renacimiento, 1929.
  • Gloriosa vida y desdichada muerte de D. Rafael del Riego (Un crimen de los Borbones). Madrid, Biblioteca Nueva, 1931. Sevilla, Ed. Renacimiento, 2013.

Romaanid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Alucinación. Sánchez Gerona illustratsioonid. Madrid, Viuda de Rodríguez Sierra, 1905. Colección Mignon XLII.
  • Los inadaptados, 1909.
  • El balcón. Valencia, Sempere, s. a. (1909).
  • La rampa (Cuentos), Madrid, Renacimiento, 1917.
  • Ellas y ellos ó ellos y ellas. Madrid, Imprenta Alrededor del Mundo, 1917.
  • El último contrabandista. Barcelona, Sopena, 1918.
  • El retorno. Spiritualistlik romaan (Põhineb tõsielusündmustel). Lissabon, Lusitania, 1922.
  • La hora del amor. Madrid, V. H. Sanz Calleja, 192?
  • La malcasada, 1923.
  • La malcasada. Emilio Salesi sissejuhatus. Sevilla, Ed. Renacimiento, 2016.
  • Los espirituados. Madrid, Rivadeneyra, 1923.
  • La mujer fantástica, Valencia, Sempere, 1924.
  • El tío de todos, 1925.
  • Los anticuarios. Madrid, Biblioteca Nueva, 192?.
  • Quiero vivir mi vida. Con un prólogo del Dr. Marañón sobre el sentido de los celos. Madrid, Biblioteca Nueva, 1931.
  • Puñal de claveles, 1931. Stockcero, USA, 2009. Kirjeldatud väljaanded, Madrid, 2018.

Lühiromaanid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Alucinación, Viuda de Rodríguez Serra, Biblioteca Mignon, 1905.
  • El Novenario, Ernesto Duriase illustratsioonid, Publicaciones Nuevo Mundo, s.a..
  • El tesoro del castillo, El Cuento Semanal, Pedreroillustratsioonid, 1907.
  • Senderos de vida, Posada illustratsioonid, El Cuento Semanal, 1908.
  • El veneno del arte. Fernández-Mota illustratsioonid, Los Contemporáneos, 1910.
  • La indecisa, El Libro Popular, 1912.
  • La justicia del mar, El Libro Popular, 1912.
  • Frasca la tonta, Luis Blesa illustratsioonid, El Libro Popular, 1914.
  • Malos amores, El Libro Popular, Bartolozzi illustratsioonid, 1914.
  • Villa María, Lühiromaan, 1916.
  • El hombre negro, Lühiromaan, 1916.
  • Los usureros, Bartolozzi illustratsioonid, Los Contemporáneos, 1916.
  • Lo inesperado, La Novela con Regalo, 1916.
  • El perseguidor, Lühiromaan, 1917
  • Pasiones, Lühiromaan, 1917.
  • La mejor film, Lühiromaan, 1918.
  • Venganza, Lühiromaan, 1918. (Es Frasca la tonta con nuevo título).
  • ¡Todos menos ese! Lühiromaan, 1918.
  • Los negociantes de la Puerta del Sol, Lühiromaan, 1919.
  • Dos amores, Lühiromaan1919.
  • El fin de la guerra, Portada de Y. Durán, Los Contemporáneos, 1919.
  • Confidencias, Los Contemporáneos, 1920.
  • La flor de la playa, Lühiromaan, 1920.
  • Los amores de Faustino, Lühiromaan, 1920.
  • Luna de miel, Lühiromaan, 1921.
  • La ciudad encantada, Lühiromaan, 1921.
  • La entrometida, Lühiromaan, 1921.
  • El artículo 438. Bartolozzi illustratsioonid, Los Contemporáneos,1921.
  • La princesa rusa, Lühiromaan, 1922.
  • El suicida asesinado, Lühiromaan, 1922.
  • La mujer fría, Lühiromaan, 1922.
  • Los huesos del abuelo, Los Contemporáneos, 1922.
  • La prueba, ilustraciones de Yzquierdo Durán, Los Contemporáneos, 1922.
  • El anhelo, Manchóni illustratsioonid, La Novela Semanal, 1923.
  • El extranjero, Nädala romaan, 1923.
  • La pensión Ideal, Lühiromaan,1923.
  • El hastío del amor, Lühiromaan,1923.
  • La que se casó muy niña, Bradley illustratsioonid, Lühiromaan, 1923.
  • La miniatura, Esplandiú illustratsioonid, Lühiromaan, 1924.
  • La melena de la discordia, La Novela Semanal, 1925
  • La nostálgica, La Novela Semanal, 1925.
  • El "misericordia", La Novela Mundial, 1927.
  • La misionera de Teotihuacán, La Novela Mundial, 1926.
  • Se quedó sin ella, La Novela de Hoy,1929.
  • Los endemoniados de Jaca (Novela misteriosa), Novelas y Cuentos, 1932.
  • La que quiso ser maja, Loygorri illustratsioonid, La Novela Pasional. reed. Sevilla, Renacimiento, 2000.
  • Hasta renacer, Prensa Popular.
  • El abogado
  • En la guerra
  • Honor de familia
  • Cuentos de Colombine. Valencia, F. Sempere y Compañía, 1908.
  • Mis mejores cuentos. Sevilla, Editoriales Andaluzas Unidas, 1986.
  • La flor de la playa y otras novelas cortas. Madrid, Castalia, 1989.
  • La mujer fría y otros relatos. Nota preliminar por Eduardo Mendoza. Amparo Hurtado proloog. Barcelona, Círculo de lectores, 1996.
  • La mujer fría (y otros relatos). Madrid, Ediciones Torremozas, 2012.
  • Ellas y ellos o Ellos y ellas: Novelas cortas de Carmen de Burgos, Colombine, Huso editorial, 2016.
  • Kolm novelli: Confidencias, La mujer fría y Puñal de claveles. Manchester University Press, United Kingdon, 2016.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Paseo Maritime. Carmen de Burgos oma kodulinnas Almerías

Tema järgi on nimetatud tänavaid ja avalikke hooneid tema sünniprovintsis Almerias ja mujalgi.

2017. aastal tähistas Hispaania Rahvusraamatukogu tema 150. sünniaastapäeva bibliograafilise näituse ja ümarlauaga. [9]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Arroyo Almaraz, Antonio (2010). "Crítica y difusión literarias por Perico el de los Palotes". ARBOR Ciencia, Pensamiento y Cultura Volumen 186, N.º Extraordinario de junio. ISSN 0210-1963.
  • Caballé, A. (2003). La vida escrita por las mujeres: Contando estrellas. Siglo XX 3. Barcelona: Círculo de lectores.
  • Núñez Rey, Concepción (2014). «Un puente entre España y Portugal: Carmen de Burgos y su amistad con Ana de Castro Osório» (pdf). ARBOR Ciencia, Pensamiento y Cultura 190 (766). ISSN 0210-1963.
  • Memorias de Colombine, la primera periodista (ISBN 84-923433-1-1) por Utrera, Federico. - Majadahonda: Hijos de Muley-Rubio, 1998.
  • Carmen de Burgos Colombine (ISBN 84-670-1266-8) por Bravo Cela, Blanca.
  • Carmen de Burgos, Colombine (1867-1932). Biografía y obra literaria. Tesis doctoral a cargo de Concepción Núñez Rey. Universidad Complutense de Madrid, 1992.
  • Ramírez Gómez, Carmen (2000). Mujeres escritoras en la prensa andaluza del siglo XX (1900-1950). Sevilla: Volumen 41 de Universidad de Sevilla. Serie: Literatura. ISBN 9788447205608.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "Las 10.000 crónicas de Colombine, la primera corresponsal de guerra". El País. 3 de abril de 2019. {{cite news}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend)
  2. ↑ Bravo Cela, Blanca (2003). Carmen de Burgos (Colombine): contra el silencio. Espasa Calpe. Lk 19. ISBN 8467012668.
  3. ↑ 3,0 3,1 Caballé 2003.
  4. ↑ Instituto Cervantes (toim). "Carmen de Burgos. Biografía".
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 "Carmen de Burgos, la escritora y activista que Franco borró de la historia". Yorokobu. 6 de junio de 2016. Vaadatud 8 de junio de 2016. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |access-date= ja |date= (juhend)
  6. ↑ "Departamento de Bibliotecas y Documentación del Instituto Cervantes". www.cervantes.es. Vaadatud 17 de mayo de 2020. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |access-date= (juhend)
  7. ↑ "Carmen de Burgos y Ramón Gómez de la Serna". Arbor. CSIC. 186 (Nº Extra). 2010. ISSN 0210-1963. Originaali arhiivikoopia seisuga 2017-12-06. Vaadatud 6 de diciembre de 2017. {{cite journal}}: |first= nõuab parameetrit |last= (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust: |access-date= (juhend)
  8. ↑ Edición digital de Puñal de claveles por la Biblioteca Virtual de Andalucía
  9. ↑ España, Biblioteca Nacional de (11 de marzo de 2017). "Homenaje a Carmen de Burgos "Colombine" en la Biblioteca Nacional de España". www.bne.es (hispaania). Vaadatud 4 de diciembre de 2017. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |access-date= ja |date= (juhend)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Mall:E-BNE

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Carmen_de_Burgos&oldid=6269530"