Karl Sitska

Karl Sitska (ka Karl Sitzka ja Carl Sitzka; 23. september/6. oktoober 1863 Tali (Saarde kihelkond) – 1. detsember/14. detsember 1912 Pöide) oli eesti vaimulik.

Õppis kohalikus vallakoolis, Halliste kihelkonnakoolis, Pärnu gümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis aastatel 1887–1894. Ordineeriti 2. juunil 1896 õpetajaks.

Oli aastatel 1896–1901 Helme- ja Taagepera koguduse adjunktõpetaja. 1901. aastal kandideeris ta Pöide koguduse õpetajaks koos Harald Hornbergi ja Aleksander Siegfriediga.^[1] Teenis aastatel 1902–1912 Pöide Maarja kogudust ja Saaremaa Jaani kogudust^[2]^[3].

Maetud Pöide kalmistule.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ EAA.5281.1.88
↑ EESTI EVANGEELIUMI LUTERIUSU KIRIKUD. Toimetanud Bruno Ederma, Asta Jaik. Konstantin Jaik'i kirjastus Tartu 1939
↑ Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Carl Sitzka. Hieronimus Sawonarola. Tartu: Kristlik rahwakirjanduse agentur, 1901.
Carl Sitzka. Wichern. Kuressaare: Kuresaare Nädalaleht, 1905
Elupuu: Uus jutluse raamat 95 jutlusega. 3. trükk. Toimetanud M. J. Eisen, Balti mereväe ja Nikolai kiriku õpetaja Kroonlinnas. Tallinn, 1912 (kaasautor)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Karl Sitska Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

[1] EAA.5281.1.88

[2] EESTI EVANGEELIUMI LUTERIUSU KIRIKUD. Toimetanud Bruno Ederma, Asta Jaik. Konstantin Jaik'i kirjastus Tartu 1939

[3] Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977

[1]

[2]

[3]