Carl Robert Jakobsoni tänav (Tallinn)

Allikas: Vikipeedia
See artikkel See artikkel räägib Tallinna tänavast. Samanimeliste tänavate kohta vaata artiklit Carl Robert Jakobsoni tänav (täpsustus).
Kaart
Kaart

Carl Robert Jakobsoni tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Torupilli asumis.[1] Carl Robert Jakobsoni tänav algab Tartu maanteelt, ristub Juhan Kunderi tänavaga ja lõpeb Gonsiori tänaval.

C. R. Jakobsoni tänav on 301 meetri pikkune[2].

Carl Robert Jakobsoni ja Juhan Kunderi tänava ristmik

Tänava nimed ja ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tänava varasematest nimedest on teada Slobodi tänav (saksa keeles Sloboden–Strasse, vene keeles Слободская улица) ja Uus–Slobodi tänav ehk Slobodka tänav (saksa keeles Neue Sloboden–Strasse, vene keeles Ново–слободская улица). Need tänavanimetused olid tekkinud seoses praeguse Jüri Vilmsi tänava, Carl–Robert Jakobsoni tänava ja Hõbeda tänava äärde 18. ja 19. sajandil tekkinud Uus Sloboda asumi järgi, mida peamiselt vene rahvusest elanikud nimetasid Новая слобода (Uus agul)[3]. Kadrioru lossiteenijate asumit nimetati samuti „Sloboda“. Uus-Sloboda lõunapoolsem külg jäi veel paarikümneks aastaks asustamata ja kasutamata. Seal asusid liivamäed- või luited. Piirkonda laiemalt kuni praeguse Gonsiori tänavani nimetati varasemal ajal ka saksakeelse nimega Martensholmilks, sealt läbi voolava Härjapea jõe lisajõe, Mardi oja (ka Püha Martini oja) järgi.

Torupilli asum ja Jakobsoni tänava piirkond, 1876. aasta Tallinna linna kaardil

Uus Sloboda kujunes praeguste Narva mnt, Vilmsi, Faehlmanni Terase tänava piirkonnas, kui 1783. aastal ostis Tallinna rauakaupmees Emanuel Heyndorff umbes 12 hektari suuruse maatüki Narva eeslinnas, mille järgnevalt mida Heindorff peamiselt vene sõjaväelastele, sõjaväe käsitöölistele, ametnikele ja ka mõnele kaupmehele obrokile ehk kruntrendile andis. Pärast Emanuel Heindorffi surma päris tema kinnistu ja sellest eraldatud obrikikruntide otsese omaniku õigused tema poeg, Tallinna raehärra Johann Friedrich Heindoff.

Wladimirstrasse, 1914. aasta Tallinna linna kaardil

1886. aastal külastas Tallinna Vene suurvürst Vladimir Aleksandrovitš, millega seoses Tallinna linnavolikogu palus 13. juulil 1887 truualamlikult luba nimetada tänav suurvürsti külaskäigu mälestuseks tema nimega Vladimiri tänavaks (saksa keeles Wladimirstrasse, vene keeles Владимирская улица), mida ka lubati.

17. jaanuaril 1923 nimetati Vladimiri tänav ümber Carl Robert Jakobsoni tänavaks. Tänav sai alguse Tartu maanteelt Torupilli kõrtsi vastast ja kulges esialgu kuni praeguse Vesivärava tänavani.

Carl Robert Jakobsoni tänav 14/ Juhan Kunderi tänav 15 asus 1876. aastal rajatud Tallinna Pärmivabrik (Revaler Presshefe-Fabrik). Pärmivabriku aktsiaseltsil oli neli osanikku: krahv Ewald von Ungern-Sternberg, krahv Ernst von Stackelberg-Isenhof, Tallinna I gildi kaupmees Theodor Hofrichter ja insener Carl Schedl[4]. Hoone ehitati algselt 1880. aastal ja hoonestikuga on teostatud ümberehitused 1921, 1930, 1934 jn. Arhitekt Eestimaa Kubermanguvalitsuse arhitekt Rudolf von Knüpffer, ümberehitused Edgar Kuusiku, Artur Perna, Jaagup Linnakivi poolt. Vabriku kontor ja meistrite korterid paiknesid Jakobsoni tänava äärse tiiva kolmekorruselise hooneosa teisel ja kolmandal korrusel. Hoone kohandati 1907. aastal ümber Tallinna keskmeiereiks (Revaler Zentral-Meierei), kui 1904. aastal ostis mõisnike kooperatiiv Pomeštšik Daniel Callisenilt tema meierei ning 1907. aastal viidi laienev tootmine üle endise pärmivabriku hoonesse Jakobsoni tänaval[5].

1917. aastal keskmeierei riigistati ja selle omandas Tallinna Linnavalitsus. 1921. aastal ostis meierei sisseseade Põllumajanduslik Keskühisus "Estonia", kes võttis kompleksi hoonestuse rendile Keskmeierei tootis peamiselt nõupiima, vähesel määral ka pudelipiima, koort, lahjat kohupiima ja sulatatud võid. Mõni aasta hiljem alustati jäätise, vahvli, keefiri ja sulatatud juustu tootmist. Esimese vabariigi ajal Põllumajanduslik Keskühisus Estonia (kontor Jakobsoni tänav 4) ja Piimaühingute Keskliit "Võieksport" keskmeierei[6]. Ettevõte varustas ca 90% Tallinna elanikest piima ja piimasaadustega[7]. Eesti NSV ajal Tallinna Piimakombinaat, kuni Tallinna Piimatoodete Kombinaat 1962. aastal kolis Pärnu maantee tootmishoonetesse. 1968. aastast Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi õppekompleks. Hoonetes tegutsesid ka mitu ettevõtet, näiteks tootmiskoondiste Uku, Kodu ja Salvo tsehhid.

Vaade Jakobsoni tänava hoonetele Tartu maantee ristmiku poolt

Jakobsoni tänav puidust üürimajad pärinevad valdavalt aastatest 1910–1915, mil hoonestati osa J. Kunderi tänavast ja Johannes Kappeli, Lubja ning Laulupeo tänavad.

17. jaanuaril 1923 sai C. R. Jakobsoni tänav oma praeguse nime väljapaistva eesti rahvusliku liikumise tegelase Carl Robert Jakobsoni järgi.[8]

1965. aastal valminud Eesti Televisiooni telemaja hoone lõikas läbi senise Jakobsoni tänava, sellest põhja poole jääv Jakobsoni tänava osa liideti Friedrich Robert Faehlmanni tänavaga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm
  2. ↑ Tallinna Linnavolikogu (6.10.2016). "Tallinna kohalike teede nimekiri". Õigusaktid. Tallinn.
  3. ↑ Carl Robert Jakobsoni tn, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimed (vaadatud 04.07.2021)
  4. ↑ Henry Kuningas, APOLOOGIA. TALLINNA PÄRMIVABRIK JA KESKMEIEREI, Muinsuskaitse aastaraamat 2018, ISSN 2228-2033, lk 70–73
  5. ↑ Tallinna piimatööstusel 110. sünnipäev, epl.delfi.ee, 18.12.2003
  6. ↑ Tallinna uus keskmeierei, Ühistegelised Uudised, nr. 2, 15 jaanuar 1937
  7. ↑ Albert Irs — 95, www.eesti.ca, 05 Sep 2003
  8. ↑ Aleksander Kivi. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 41
Tänavad
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Carl_Robert_Jakobsoni_tänav_(Tallinn)&oldid=6607259"