Calenbergi maa

Calenbergi maa (saksa: Calenberger Land) on ajalooline maastik Hannoverist edelas Saksamaal. See moodustab laias laastus maakoha Leine jõe ja Deisteri küngaste vahel. Selle piirkonna nimi tuleb Calenbergi vürstkonnast, mis valitses ala keskajal Calenbergi lossist Pattenseni lähedal.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Stemweder Berg

Tänapäeval katab Calenbergi maa geograafilise ala mõõtudega umbes 20 x 30 km. See paikneb Leine jõe vasakkaldal ning piirneb läänes Deisteri, Kleiner Deisteri ja Osterwaldi küngastega. Selle põhjapiiriks on Hannover ja kiirtee A 2 Wunstorfi suunas. Selle nimi ei tulene Kalenbergi künkast Deisteris.

Piirkonda kuulub Calenbergi lössinõlv (Calenburger Lössbörde), mis moodustus Weichseli jäätumise ajal ja pärast. Tugevad põhjatuuled koondasid lössipinnase 0,2–2 m paksusteks kihtideks, mille ülemistes kihtides tekkis liivsavi. Alal on suuresti ülekaalus maaharimine, seda viljakate pinnaste tõttu. Marienbergi kõrgendikud, mida kroonivad Schloss Marienburg (135 m), Süllberg (199 m), Benther Berg (173 m), Gehrdener Berg (154 m) ja Stemweder Berg (122 m), domineerivad muidu õrnal kuppelmaastikul.

Calenbergi maa sees asuvad loodusvarad, mida kasutati juba keskajal. Kivisöe lademed on Deisteris, potassoolasid kaevandatakse Ronnenbergis ja Benthes, liivakivi ja lubjakivi Deisteris ja Kleine Deisteris, savi telliste tegemiseks ning liiva ja kruusa Leine oruterrassidelt.

Linnad ja külad[muuda | muuda lähteteksti]

Calenbergi maa linnad arenesid keskajal, kui valitsevad klassid andsid neile omavalitsuse ja turuõiguse. Kõik nad jäid põllumajanduslikeks linnadeks, kus paljud asukad jätkasid töötamist maal. Kuigi tänapäeval käib enamik Calenbergi maa elanikest tööl või koolis Hannoveris, kasutavad Hannoveri elanikud piirkonda oma kohaliku puhkealana.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeva Calenbergi maa geograafiline piirkond kattub laias laastus Marstemgau alaga, mida varakeskajal valitsesid Billungid. 12. sajandil kujunesid piirkonnas erinevad aadliperede valitsetud valdused, mis läänistati Mindeni ja Hildesheimi piiskoppide poolt. Need olid Wölpe (Nienburg/Weser), Rodeni (Wunstorf), Schaumburgi, Schwalenbergi (Barsinghausen), Spiegelbergi (Lauenstein) ja Hallermundi (Springe) krahvid. Sel ajal asutasid krahvid arvukalt kloostreid, sealhulgas: Mariensee, Marienwerder, Barsinghausen, Wennigsen ja Wülfinghausen. 13. sajandil said Welfid võimust Calenbergi maal, kuigi siis seda nii ei nimetatud. Nad ostsid krahvid ja nende mõisad välja või võitsid nende feodaalisandaid, Hildesheimi ja Mindeni piiskoppe. 13. sajandil ehitasid Welfid Hannoverist lõunas Leine lähedusse Calenbergi vesilinnuse. Selle ümber kujunes Welfide Calenbergi alamvürstkond.

Maa, mida valitses Calenbergi vürstkond, oli palju suurem kui Calenbergi maa tänapäeval. 15. sajandil ulatus see põhjas Nienburg/Weserini ja edelas Hamelnini. 1495. aastal ühendati Calenbergi vürstkond Göttingeni vürstkonnaga, moodustus Calenberg-Göttingeni vürstkond.

1519. aastal, Hildesheimi piiskopkonna vaenuse (Hildesheimer Stiftsfehde) ajal toimus piirkonnas tõsine laastamistöö. 1590. aastal avaldatud kaart kujutab peaaegu kõiki Calenbergi maa asulaid põletatuna. 1542. aastal muutus ala tänu leskhertsoginna Elisabeth von Brandenburgi (1510–1558) tööle luterlikuks ja Anton Corvinus viis tema nõudmisel läbi reformatsiooni. Erich II katse ala Schmalkaldeni sõjas taas katoliiklikuks muuta nurjus rahva vastupanu tõttu.

1625. aastal, Kolmekümneaastase sõja ajal ründasid Tilly väed ja vallutasid Calenbergi lossi pärast kolmenädalast piiramist. Kindral valitses kogu Calenbergi maad, välja arvatud Hannoveri. Alles 1633. aastal vallutati loss tagasi.

Calenbergi maa sai Landdrostei ja 1823. aastal koos Hoya ja Diepholziga Hannoveri Regierungsbezirki osaks. Pärast seda, kui Regierungsbezirkid ja nende valitsused Alam-Saksimaal 2004. aastal kaotati, sai see Hannoveri regiooni osaks. Alates 19. sajandist on Calenbergi maal selle geoloogiliste ja põllumajanduslike ressursside, nagu potase kaevandamine tsemenditehaste poolt ja intensiivne suhkrupeedi kasvatamine suhkru rafineerimistehaste poolt, palju intensiivsema kasutamise tulemusel toimunud majandusbuum.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]