Calderóni silla lahing

Calderóni silla lahing
Osa Mehhiko iseseisvussõjast
Calderóni silla lahingu plaan
Toimumisaeg	17. jaanuar 1811
Toimumiskoht	Calderóni sild, Zapotlanejo, Jalisco, Mehhiko
Tulemus	Hispaania võit Ülestõusnute vägi põgeneb põhja poole Ignacio Allende võtab ellujäänute juhtimise üle Mehhiko iseseisvussõja esimese etapi lõpp
Osalised
Mehhiko mässulised Hispaania
Väejuhid või liidrid
Miguel Hidalgo y Costilla Ignacio Allende Juan Aldama Mariano Abasolo Félix María Calleja del Rey
Jõudude suurus
90 000 – 100 000 vabatahtlikku 95 kahurit 5000–8000 sõdurit 10 kahurit
Kaotused
13 000 1000

Calderóni silla lahing (hispaania keeles Batalla del Puente de Calderón) oli otsustav lahing Mehhiko iseseisvussõjas. See toimus 1811. aasta jaanuaris Calderóni jõe kallastel, umbes 60 km Guadalajarast ida pool, tänapäeva Zapotlanejo linnas, Jalisco osariigis.

Lahingus osales peaaegu 100 000 ülestõusnut, keda juhtisid Miguel Hidalgo y Costilla, Ignacio Allende, Juan Aldama ja Mariano Abasolo. Neile astusid vastu Uus-Hispaania kuninglikud väed, kuhu kuulus 5000–8000 kutselist sõdurit. Kuninga vägesid juhtis Félix María Calleja del Rey, Hispaania sõjaväelane, kellest hiljem sai ka Uus-Hispaania asekuningas. Pärast võitu anti talle Calderóni krahvi tiitel.

Lahing nimetati läheduses asuva silla järgi, mis oli mõlema poole jaoks strateegiline sihtmärk. Lahingus ülestõusnute vägi purustati ning ülestõusnute kaotus selles lahingus oli iseseisvussõja pöördepunkt, mis tõi kaasa kümneaastase viivituse enne, kui ülestõusnud sõja lõpuks võitsid ning saavutasid Mehhiko iseseisvuse. Calderóni silla lahing lõpetas iseseisvussõja esimese ja kõige intensiivsema etapi.