Tšehhi
|
See artikkel räägib praegusest Euroopa riigist; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Čechy. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2015) |
|
Tšehhi Vabariik
| |||||
| |||||
 | |||||
| Riigihümn | "Kde domov můj" | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Pealinn | Praha | ||||
| Pindala | 78 866 km² | ||||
| Riigikeel | tšehhi | ||||
| Rahvaarv |
10 649 800 (1.01.2019)[1]  | ||||
| Rahvastikutihedus | 135 in/km² | ||||
| President | Miloš Zeman | ||||
| Peaminister | Andrej Babiš | ||||
| Iseseisvus |
Tšehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 | ||||
| SKT |
215,726 mld $ (2017)[2] | ||||
| SKT elaniku kohta |
20 379 $ (2017)[3] | ||||
| Rahaühik | kroon (CZK) | ||||
| Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg | ||||
| Tippdomeen | .cz | ||||
| ROK-i kood | CZE | ||||
| Telefonikood | 420 | ||||
Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse siiski nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Piirneb Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkiaga.
Praegune riik tekkis Tšehhoslovakkia lagunemisel Tšehhi Vabariigiks ja Slovaki Vabariigiks. Hõlmab ajaloolised piirkonnad Čechy ja Morava ning osa Sileesiast (Tšehhi Sileesia).
Tšehhi kuulub Euroopa Liitu, NATOsse ja OECDsse.
Sisukord
Nimi[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Tšehhi Vabariigi nimi
Pikemalt artiklis Tšehhi keeles on nimi Čechy tähistanud nii ajaloolist piirkonda, mida eesti keeles nimetatakse ajaloolises kontekstis ka Böömimaaks (ning mida on nimetatud Tšehhiaks), kui ka laiemat ala, mis enam-vähem vastab praeguse Tšehhi Vabariigi territooriumile. On tuntud puudust riigi ühemõttelisest lühinimest. Ametlikult on selleks Česko, kuid enamik Tšehhi inimesi väldib seda ja kasutab nimekuju Česká republika.
Riik[muuda | muuda lähteteksti]
Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]
Tšehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha):
- Hradec Králové maakond
- Karlovy Vary maakond
- Kesk-Tšehhi maakond
- Libereci maakond
- Lõuna-Morava maakond
- Lõuna-Tšehhi maakond
- Morava-Sileesia maakond
- Olomouci maakond
- Pardubice maakond
- Plzeňi maakond
- Praha
- Zlíni maakond
- Ústí maakond
- Vysočina maakond
Poliitika[muuda | muuda lähteteksti]
Valimised[muuda | muuda lähteteksti]
- 1990. aasta Tšehhi parlamendivalimised
- 1992. aasta Tšehhi parlamendivalimised
- 1996. aasta Tšehhi parlamendivalimised
- 1998. aasta Tšehhi parlamendivalimised
- 2002. aasta Tšehhi parlamendivalimised
- 2006. aasta Tšehhi parlamendivalimised
Valitsused[muuda | muuda lähteteksti]
- Vaata ka: Tšehhi Vabariigi peaministrite loend
- Iseseisvuseelsed
- Iseseisvusaegsed
Parteid[muuda | muuda lähteteksti]
- Čechy ja Morava Kommunistlik Partei
- Kodanike Demokraatlik Partei
- Kristlik-Demokraatlik Liit – Tšehhoslovakkia Rahvapartei
- Roheline Partei
- TOP 09
- Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei
- Vabaduse Liit – Demokraatlik Liit
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
Religioon[muuda | muuda lähteteksti]
Umbes 35% tšehhe tunnistab roomakatoliku usku, 9% on hussiidid ja 8% on teisi protestantlike rühmi, näiteks luterlasi. 40% elanikest ei kuulu kirikusse.
Praeguse Tšehhi Vabariigi aladel elas varem ka palju juute. Nad saabusid siia 10. sajandil Saksamaalt ja Ungarist. Tšehhid ei tahtnud neid oma küladesse ja nii pidid juudid ise oma asulad rajama. Neid tekkis peamiselt Praha vanalinna Vltava jõe äärde (Josevof). Juudid pidid sajandite vältel taluma palju tagakiusamisi. 1939. aastal kui Saksa väed tungisid Tšehhoslovakkiasse, viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse. Pärast sõda naasis vaid kolmandik. Kommunistliku režiimi ajal ei lubatud juutidel oma kombeid täita, nii lahkusid paljud Tšehhoslovakkiast. Praegu on Tšehhis umbes 6000 juuti.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Tšehhi ajalugu
- Pikemalt artiklis Böömimaa valitsejate loend
- Pikemalt artiklis Tšehhi kuningriik, Tšehhi krooni maad
- Pikemalt artiklis Hussiidid, Hussiitide sõjad, Jan Hus
- Pikemalt artiklis Jagelloonid, Vytautas, Vladislav I
- Pikemalt artiklis Austria-Ungari, Böömimaa kuningriik
- Pikemalt artiklis Tšehhoslovakkia
- Pikemalt artiklis Tšehhoslovakkia Teises maailmasõjas, Sudeedimaa, Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat, Reinhard Heydrich, Lidice, Tšehhi põrgu
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Tšehhi riigipeade loend
- Tšehhi köök
- Tšehhi Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Tšehhi lennukompaniide loend
- Tšehhi meedia
- Tšehhi jalgpallikoondis
- Tšehhi veinid
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 4.05.2019, Počet obyvatel v obcích - k 1.1.2019
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 19.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Tšehhi Vabariik sai Euroopa Liidu eesistujaks Delfi, 1. jaanuar 2009
- Kaivo Kopli. Tšehhi eesistumisele lisab värvi või varju euroskeptiline president EPL, 3. jaanuar 2009
- Urmas Paet. Tšehhid lõhuvad eelarvamusi Postimees, 26. jaanuar 2009
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria
