COPA/COGECA

Allikas: Vikipeedia

COPA (Professionaalsete Põllumajandusorganisatsioonide Komitee) on suurim põllumajanduse esindusorganisatsioon Euroopas ja COGECA (Põllumajandusühistute Konföderatsioon) on põllumajandusühistute organisatsioonide ühendus Euroopas. Alates 1962. aastast tegutsevad need kaks organisatsiooni üheskoos. Tänapäeval on COPA-l ja COGECA-l kokku ligi 70 liikmesorganisatsiooni kõikidest EL-i liikmesriikidest ning neile lisaks ka assotsieerunud liikmed.

Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kui 1957. aasta Rooma lepinguga asutati Euroopa Majandusühendus, sisaldas see juba tulevase Euroopa ühise põllumajanduspoliitika raamistikku. Suhted Ühenduse institutsioonide ja põllumajandussektori esindajate vahel olid loodud, kuid Euroopa Komisjon väljendas soovi tihedamaks koostööks põllumajandusorganisatsioonidega, kes omakorda mõistsid Ühenduse olulisust põllumajandussektorile. Seega asutati 1958 esimene esindusorganisatsioon Euroopas: COPA – Professionaalsete Põllumajandusorganisatsioonide Komitee. 1959. aastal loodi katusorganisatsioon ka põllumajandusühistute organisatsioonidele – COGECA (Põllumajandusühistute Konföderatsioon). 1962. aastast alates tegutsevad need kaks organisatsiooni üheskoos. Tänapäeval on COPA-l ja COGECA-l kokku ligi 70 liikmesorganisatsiooni kõikidest EL-i liikmesriikidest ning lisaks assotsieerunud liikmed Rumeeniast ja Bulgaariast ning partnerorganisatsioonid Islandilt, Norrast, Šveitsist ja Türgist.

Euroopa põllumeeste katusorganisatsioonide tööpõhimõtted[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa põllumeeste katusorganisatsioonide eesmärk on tegeleda EL-i põllumajanduse jooksvate probleemidega, töötada välja põllumajanduspoliitikat; esindada EL-i põllumajandussektorit tervikuna; pidada sidet EL-i juhtorganitega, kaitsta oma liikmete huve EL-i institutsioonides ning teistes rahvusvahelistes organisatsioonides. Nende eesmärkide täitmiseks on vaja EL-i põllumajandussektorite esindajatel omavahel läbi rääkida esilekerkinud probleemid, pakkuda välja lahendused, koordineerida tööd põllumajandussektoris ja põllumajanduspoliitika väljatöötamisel ning esindada oma seisukohti EL-i juhtorganites. COPA ja COGECA tööd juhivad presiidiumid, kuhu kuulub üks esindaja kõikidest liikmesorganisatsioonidest. Presiidium valib enda hulgast presidendi ja asepresidendid ametiajaga kaks aastat. Presiidiumi istungid toimuvad kord kahe kuu jooksul, istungitel osalevad lisaks liikmetele ka Euroopa Noortalunike organisatsiooni ja Euroopa Maanaiste organisatsiooni presidendid, sageli kutsutakse ka nn külalisesinejaid. Istungitel võetakse vastu otsused COPA-COGECA seisukohtade ning edasise tegevuse suhtes. COPA-COGECA presidendid kohtuvad sageli EL-i põllumajandusvoliniku ja teiste juhtorganite liikmete ja ametnikega, et rääkida läbi poliitika suunad, päevateemad ning kujundada ja väljendada organisatsiooni seisukohti.

COPA-COGECA presiidiumi jaoks valmistatakse materjalid ette nn poliitika koordinatsioonikomitees (POCC), kuhu kuuluvad samuti kõikide liikmesorganisatsioonide esindajad ja mis peab istungeid kord kuus. Iga nädal vahetatakse infot organisatsioonide esindajate koosolekul, kes resideerivad alaliselt Brüsselis.

Sisuline ja olulisim tegevus COPA-COGECA seisukohtade väljatöötamisel toimub aga temaatilistes töögruppides, mida on kokku ligi 50 ja kuhu kuuluvad liikmesorganisatsioonide poolt nimetatud eksperdid. Töögruppide koosolekud toimuvad reeglina kord kvartalis, kuid vastavalt vajadusele tullakse kokku ka erakorraliselt. Koosolekutel vahetatakse infot liikmesriikides esilekerkinud probleemide ja turusituatsiooni kohta, pakutakse välja võimalikud lahendused ning töötatakse välja seisukohad, mis pärast presiidiumi heakskiitu esitatakse Euroopa Komisjonile või mõnele muule asjakohasele institutsioonile. Teemasid võivad algatada nii liikmesorganisatsioonid kui ka COPA-COGECA juhtkond. Töögruppide eksperdid osalevad ka Euroopa Komisjoni juures kooskäivates Nõuandvates Komiteedes, kus toimub infovahetus Komisjoni liikmetega.

COPA[muuda | muuda lähteteksti]

COPA pr. k. – levinum on ingliskeelne Committee of Agricultural Organisations in the European Union (Euroopa Liidu Põllumajandusorganisatsioonide Komitee), põhiliselt kasutatakse lühendit. Loodud 6. septembril 1958 Rooma kokkuleppe (1957) alusel. Alates 1962. aastast ühines COGECA-ga. Ühendab ja esindab 29 põllumajandustootjate organisatsiooni 15 Euroopa Liidu liikmesmaast. Organisatsiooni kõrgeim otsustustase on assamblee, millesse iga liikmesorganisatsioon nimetab oma esindaja. Assamblee määratleb organisatsiooni tegevussuunad. Täidesaatvateks tasanditeks on töögrupid, eksperdid ja presiidium. COPA-COGECA Peasekretariaadil ja liikmesorganisatsioonidel on õigus kontrollida täidesaatvate tasandite tööd.

Eesmärgid

  • tegeleda EL-i põllumajanduse jooksvate probleemidega, töötada välja põllumajanduspoliitikat;
  • esindada EL-i põllumajandussektorit tervikuna;
  • tegeleda kõiki liikmeid rahuldavate lahenduste väljatöötamisega;
  • pidada sidet EL-i juhtorganitega, kaitsta oma liikmete huve EL-i institutsioonides ja muudes rahvusvahelistes organisatsioonides.

COGECA[muuda | muuda lähteteksti]

COGECA pr. k. – levinum on ingliskeelne General Committee for Agricultural Co-operation (Põllumajanduskoostöö Keskkomitee), põhiliselt kasutatakse lühendit. Loodud 24. septembril 1959. Organisatsiooni kuulub 30 000 kooperatiivset ettevõtet 12 miljoni liikmega. Ühendab ja esindab 50% EL-i põllumajandustootmisest ning 60% põllumajandussaaduste töötlemisest ja kaubandusest. Organisatsiooni tegevust koordineerivad komiteed (teravili, õlikultuurid, proteiinirikkad kultuurid; kartul, piim ja piimatooted, liha ja kari, toidukaubad, väetised ja taimekaitsevahendid, puu- ja köögivili, vein, kalandus), mis teevad koos COPA-ga Majanduse Keskkomiteele ja Presiidiumile ettekirjutusi. Liikmesorganisatsioonid valivad Majanduse Keskkomitee liikmed, kes omakorda valivad presiidiumi ja presidentuuri. Presiidiumi juures tegutsevad õiguse, rahanduse, koolituse ja hariduse töögrupid.

Eesmärgid

  • Ühtse põllumajanduspoliitika (CAP), turundus- ja hinnapoliitika väljatöötamine;
  • ühistuliste tööstuste turunduspoliitika väljatöötamine;
  • maaelu arengukavade elluviimine;
  • kolmandate maadega kauplemise põhimõtete kujundamine;
  • põllumajandus-tööstuslikud uuringud, abi väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele;
  • nii tootja kui ka tarbija huve kaitsvatoidukvaliteedi poliitika väljatöötamine;
  • õiglase konkurentsipoliitika väljatöötamine ja selle järgimise kontroll;
  • kalanduspoliitika väljatöötamine ja juurutamine.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]